10.01.2012 10:09
Vaim hakkab nüristuma juba keskeas
Aju võib hakata manduma juba 45-aastaselt, näitas värske
uuring.
Londoni ülikooli kolledži teadlased leidsid, et 45-49
aasta vanustel meestel ja naistel oli arutlemisvõime kahanenud 3,6 protsenti.
Ajakirjas British Medical Journal ilmunud uuringu eesmärk
oli välja selgitada, kuidas saaks ajus toimunud muutuste põhjal diagnoosida
dementsust. Varasemate uuringute järgi ei alga inimese kognitiivsete võimete
taandareng oluliselt enne 60ndat eluaastat.
Käesolev uuring aga näitas, et vaimne taandareng võib
alguse saada juba keskeas. Uuringu autorite sõnul on see oluline, sest
dementsuse ravi toimib paremini ajal, mil inimesed alles hakkavad kogema
vaimsete võimete langust.
Uuringus testiti aastatel 1997-2007 Briti avalikus teenistuses
töötanud enam kui 7000 inimese (vanuses 45-70) sõnavara, mälu ning võimet
kuuldust ja nähtust aru saada. Seejuures arvestati inimeste haridustasemega.
Testide tulemused näitasid, et kognitiivsed võimed
kahanesid kõigis kategooriates peale sõnavara ning vanemate inimeste seas oli
taandareng kiirem. Uuring leidis, et 65-70-aastaste seas oli arutlemisvõime
kahanenud meestel 9,6% ning naistel 7,4%. 45-49-aastaste seas oli see näitaja
nii meestel kui naistel võrdselt 3,6%.
Uuringut juhtinud Archana Singh-Manoux’ sõnul selgus, et
dementsuse tekkes on oma osa kahe või kolme aastakümne vältel toimunud
kognitiivsete võimete taandarengul.
"Edaspidi peame vaatama, kellel esineb keskmisest
suurem kognitiivsete võimete langus ning kuidas seda peatada. Mingil määral on
seda võimalik kindlasti vältida,“ selgitas ta.
„Dementsuse esinemissagedus kasvab ning kognitiivse
võimekuse taset mõjutavad eluviisid, nagu suitsetamine ja tervisesport.
Riskitegurite varajane tuvastamine on väga oluline, sest vastasel juhul ei ole
võimalik põhjusi tagajärgedest eristada," lisas ta.
Kriitikute sõnul on vaja täiendavaid laiapõhjalisema
valimiga uuringuid, mille põhjal saaksid näiteks perearstid kasutada ajus
toimunud mõõdetavaid muutusi dementsuse tõhusamaks diagnoosimiseks. Varasemad
uuringud on näidanud, et inimese tervislik seisund keskeas mõjutab tema
dementsusriski vanaduspõlves ning tervislikud eluviisid aitavad seda riski
vähendada.