06.12.2011 09:49
Vaktsiiniga võõraviha vastu?
Umbusk teistsuguse välimuse või käitumisega inimeste suhtes pärineb minevikust. Võõrad võisid kaasa tuua haigusi ning seetõttu oli targem neist eemale hoida.
Psühholoogilised uurimused näitavad, et selline käitumisviis on visa kaduma – nakkusi kartvad inimesed on umbusklikud ja vaenulikud ka tänapäeval.
Kuid moodsad nakatumist vältivad võtted panevad inimesi ka võõrastesse leebemalt suhtuma, näitas ajakirjas Psychological Science ilmunud uurimus.
Toronto ülikoolis töötav Julie Huang leidis koos Harvardi ning Yale´i ülikooli kolleegidega, et nakkushaiguste hooajal suurendavad hügieenimeetmed ning vaktsineerimine inimeste turvatunnet.
Seetõttu muutuvad inimesed leebemaks ka endast erinevate suhtes – olgu need siis immigrandid, narkomaanid või ülekaalulised.
Uurijad tegid vabatahtlikega kolm eksperimenti. Kahe katse käigus uurisid nad inimeste reaktsiooni gripiohule.
Esimeses katses oli osa katseisikuid gripi vastu vaktsineeritud, osa aga mitte. Katsealused jagati kahte rühma, mõlemasse kuulus nii kaitsesüstituid kui vaktsineerimata inimesi. Üks rühm luges hoiatavat teksti gripi kohta, teine mitte.
Teises katses olid kõik osalejad gripi vastu vaktsineeritud. Nad lugesid kaht gripiteemalist teksti, ühes neist oli vaktsiini tõhusust kinnitav lõik, teine sisaldas infot vaktsiini toimemehhanismi kohta.
Lõpuks vastasid katsealused küsimustikule, kus nad pidid hindama oma eelarvamusi võõramaalaste, narkosõltlaste ning tugevalt ülekaaluliste inimeste suhtes.
Esimeses katses osalenud, kes gripiteemalist teksti lugesid, olid haigusohust teadlikumad, vaktsineeritud inimesed suhtusid immigrantidesse leebemalt kui need, kes polnud kaitsesüsti saanud.
Teise rühma liikmed hoiatavat teksti ei lugenud ning nende puhul ei tekkinud sellist vahet.
Teises katses osalenutest olid võõraste suhtes rahulikumalt meelestatud need, kes lugesid gripivoldikust vaktsiini efektiivsuse kohta.
"Kaitstuse tajumine vähendab eelarvamusi," kommenteeris Huang.
Kolmandas katses osalesid üliõpilased, kellest pooled said käte ja arvutiklaviatuuri puhastamiseks desinfitseeriva rätiku. Seejärel lugesid nad teksti, mille kohaselt kaitsevad antibakteriaalsed salvrätikud nakkuste eest.
Pärast lugemist vastasid katsealused küsimustele, kas nad kardavad baktereid ning kuidas nad suhtuvad endast erinevatesse.
Nagu võis oodata, siis ilma desinfitseerimisvõimaluseta jäetud katseisikutel kasvas vastumeelsus võõraste ja teistsuguste inimeste suhtes koos pisikuhirmuga.
Mikroobipelglikud, kes said antibakteriaalset vahendit kasutada, olid võõraste suhtes sõbralikumad.
Keegi katsealustest polnud umbusklik endasarnaste või oma lähedaste suhtes.
Kaitsesüstimiste ja hügieeni abil on võimalik vähendada ka ürgse päritoluga vastumeelsust teistsuguste inimeste vastu, kinnitasid uurimuse autorid.
"Kui leevendada nakatumishirmu, siis vähendab see kõikvõimalikke eelarvamusi," selgitas Huang.