2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
19.12.2007 13:39

Vananemisvastased ravimid keeravad isegi surma teiseks

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Uudsed ravimid, mis on mõeldud peatama vananemisega seotud füüsilist ja vaimset mandumist, ei muuda mitte ainult elu, vaid ka suremist.

Ravimid on mõeldud mõjutama rakkude mitokondreid, kus rakud toodavad keha tarbeks energiat. Aja jooksul saavad mitokondrid kahjustatud ning sealt edasi levivad kahjustused rakkudesse ja kudedesse. Osa teadlasi on arvamusel, et paljud tänaseni ravimatud haigused – vähk, Parkinsoni tõbi, Alzheimer, diabeet ja südamehaigused tulenevad kõik kahjustatud mitokondritest. Kui osatakse parandada mitokondreid, osatakse panna piir ka vananemisele, kirjutas Wired.

Eeluuringud on näidanud, et mitokondreid uuendavaid ravimeid on võimalik teha. Vähemalt on see korda läinud laboris. Loomkatsed on tõestanud, et nende ravimite abil on õnnestunud ära hoida haigusi ning pikendada eluiga. Samas on uuringud näidanud, et laboriloomad, kelle peal on selliseid ravimeid katsetatud, surevad ikkagi, kui nende loomulik eluiga on jõudnud lõpule. Ainult nüüd saabub surm kiiresti ja seletamatutel põhjustel, ei mingit märki haigusest või sellest, et mõned elundid oleksid üles öelnud.

Kui sama kehtib ka inimeste puhul, ei eelneks surmale kuude või aastate pikkused kannatused. Samas jääks ära ka surma ettehoiatavad märgid. Perekonna ja lähedaste jaoks tuleb surm siis täiesti ootamatult.

Kuigi katseloomade suremist on kirjeldatud, pole kunagi mindud detailseks. Miks nad ikkagi surevad? Wired pöördus mitmete teadlaste poole, kes tegelevad pikaealisusega.

„Sellele küsimusele polegi nii lihtne vastata,” ütles Lõuna-Illinoisi ülikooli geriaater Andrzej Bartke. „Laboriloomade puhul on tihti raske kindaks teha, miks loom suri. Ainus, mis on siiani teada, on see, et pikaealine mutanthiir, kellega me praegu töötame, sureb väiksema tõenäosusega vähki… ning sureb suurema tõenäosusega nii, et tal pole ühtki selgelt surma põhjustavat haiguskollet.”

Washingtoni ülikooli arstiteaduskonna teadlane Luigi Fontana on pakkunud eluea pikendamiseks välja lahenduse: vähem kaloreid tagab pikema eluea. Selle idee pinnalt on sündinud mitmeid mitokondreid mõjutavaid ravimeid.

„Loomad surevad loomulikku surma. Ilmselt jääb nende süda seisma!” selgitas Fontana. Tema katsetes osalenud näriliste lahkamisel on leitud väga vähe haiguskoldeid, pole ka olnud ebanormaalsusi kudedes või kahjustatud organeid. „Loom kukub surnult maha ning me ei tea, miks. Üks võimalus on, et ainevahetuse muutumise tõttu tekib häire südame elektrijuhtivuses. Ei mingit valu, kannatusi. Aga ka ei mingeid ravikulusid ega koormust ühiskonnale.”

Siiski, tuleb tähele panna, et tegu on alles eeluuringutega. Gerontoloog Auubrey DeGrey sõnul on hetkel teravalt üleval küsimus, kas uued ravimid suudavad aidata kõigi vananemisega seotud haiguste vastu.

Siiski tasub mõelda, kuidas võib surm tulevikus muutuda. Praegu on äkksurmad siiski haruldus: enamasti on peatselt saabuvast surmas olemas mingeid eelmärke. Milline oleks elu, kui inimesed hakkaksid enamasti surema äkki? Kas see tooks kaasa muutusi meie kultuuris? Muudaks see inimesi rohkem armastusväärsemateks? Või vastupidi – me oleksime rohkem hirmul ning ehmuksime iga koputuse peale?

DeGrey hüpotees: kui vananemisvastased ravimid ei suudagi aidata kõigi haiguste vastu, kas siis jääb alles üks – näiteks Alzheimer – millest saab kõige sagedasem surmapõhjus?

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus