07.06.2011 18:30

Viimaste aastakümnete suurim läbimurre nahavähi ravis

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Kahte uut melanoomiravimit peetakse viimase 30 aasta suurimaks läbimurdeks vähiravis.

Nahavähi kõige ohtlikum vorm on metastaatiline melanoom, mis levib siiretena organismis teistesse organitesse või kudedesse.

Uued ravimid vähendavad kasvaja suurust ning suurendavad seeläbi vähihaigete ellujäämisvõimalusi. Melanoomi on võimalik piisavalt varajase avastamise korral ravida, kuid hilises staadiumis haigetel on elada jäänud keskmiselt kuus kuud.

Üks kahest ravimist, vemurafenib, pärsib muteerunud geeni BRAF mõjusid. Arvatakse, et see geen on ligi poolte pahaloomuliste nahakasvajate põhjustaja. Ravimi varajased kliinilised katsed näitasid, et ligikaudu poolte selle geenimutatsiooniga patsientide puhul ravim toimis.

New Yorgi Sloan-Ketteringi vähikeskuse teadlane Paul Chapman koos kolleegidega tõestas, et vemurafenib on metastaatilise melanoomi raviks enim kasutatavast kemoteraapia ravimist dakarbasiinist tõhusam.

Ameerika kliinilise onkoloogia seltsi aastakoosolekul esitletud ja ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuringusvõrdleb Chapmani rühm mõlema ravimi toimet 672 hilises staadiumis mitteopereeritava melanoomi ja BRAF geeni mutatsiooniga patsiendi puhul. Nad avastasid, et 48 protsendi vemuranifebi saanud patsientide puhul ravi toimis, kuid samas dakarbasiin mõjus ainult viiele protsendile patsientidest.

Kuue kuu möödudes oli vemurafenibi saanud patsientidest elus 84 protsenti, dakarbasiini saanutest aga ainult 64 protsenti. Tulemused olid sedavõrd muljetavaldavad, et teadlased otsustasid kliinilised katsed planeeritust varem lõpetada ning jätkata kõigi patsientide ravi vemurafenibiga.

Uuringut rahastanud ravimitootja Roche'i arendusjuhi Hal Barroni sõnul on nad tulemustega väga rahul, sest lisaks eluea pikendamisele kahandas vemuranifeb märkimisväärselt kasvajate suurust, mis on selle laastava haiguse puhul oluline saavutus.

Veelgi julgustavamaid uurimistulemusi esitles aastakoosolekul aga teine rühm teadlasi, kes loodavad võimendada dakarbasiini mõju seda teise ravimi, ipilumumabiga, kombineerides. Ipilumumab on  ravimitootja Bristol-Myers Squibb'i väljatöötatud antikeha, mis võimendab immuunsussüsteemi reaktsiooni kasvajale. 

Pariisi Gustave Roussy vähiinstituudi teadlane Caroline Robert uuris koos kolleegidega, milline on selle ravimi ja dakarbasiini kombineeritud ravi mõju  hilises staadiumis mitteopereeritava melanoomiga patsientide puhul. Nad leidsid, et 28,5 protsenti kombineeritud ravi saanud 250 patsiendist elasid veel kaks aastat hiljem, kuid ainult dakarbasiini saanud patsientidest oli elus kõigest 17,9 protsenti.

USA toidu- ja ravimiameti heakskiidu hilises staadiumis melanoomi ravimina sai ipilumumab märtsikuus. Ka Euroopa ravimiagentuur taotleb Euroopa Komisjonilt luba selle kasutuselevõtuks ning eeldatavasti tehakse vastav otsus juba enne augustikuud.

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.