14.01.2010 13:08

Visioonid aastaks 2020: personaalmeditsiin

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Viimase kümne aasta jooksul üha võimsamaks muutunud genoomiuurimise meetodid on geneetikutel võimaldanud leida paljude haiguste geneetilisi riskitegureid.

Haiguste uurimise tulevik põhineb hiljutisel avastusel, mille kohaselt populatsioonis väga haruldastel geenivariantidel võib olla väga suur roll mingi haiguse väljakujunemise soodustamisel, kirjutas Duke’i ülikooli teadlane David Goldstein ajakirjas Nature.

Näiteks võib haruldane mutatsioon, mis põhjustab ühe genoomijupi elimineerimist, suurendada skisofreenia, langetõve ja autismi väljakujunemise tõenäosust kuni kakskümmend korda. Arvata võib, et kui üha rohkemate inimeste genoom saab sekveneeritud, selgub veel palju selliseid suure mõjuga geneetilisi riskitegureid.

Kui asjad selles suunas liiguvad, võib oletada, milleni see aastaks 2020 välja viib. Olulisemate riskifaktorite väljaselgitamine suurendab huvi embrüote geneetilise uurimise vastu. Juba praegu on ühiskonnas küllalt levinud, et raskete mutatsioonide riskiga embrüod kõrvaldatakse. Sealt pole pikk tee olukorrani, kus kõrvaldada tahetakse ka embrüoid, kellel on näiteks tavalisest kakskümmend korda suurem tõenäosus haigestuda tõsisesse, kuid täpsustamata neuropsühhiaatrilisse haigusesse.

Mõned edasised sammud ei ole nii vastuolulised, näiteks inimeste geneetilisi erinevusi arvesse võtvate ravimite väljatöötamine. Oluline on ka geneetiliste tegurite identifitseerimine, mis võimaldab leida uusi sihtmärke siiani ravile raskesti alluvate haiguste nagu skisofreenia, langetõve või vähiga võitlevatele ravimitele.

Järgmise kümne aasta jooksul võivad miljonid inimesed lasta oma genoomi sekveneerida. Paljudele antakse teada suurimatest ohtudest, mis neid geneetilise eelsoodumuse tõttu varitseda võivad. Juba praegu peaks aga alustama aruteludega, kuidas selliseid andmeid praktiklise või eetilise vaatenurga alt käsitlema peaks.

14.01.2010 20:42
asjatu

Milleks rääkida asjadest mis tulevad järgmisel kümnendil kui need asjad olid juba 30 aastat tagasi olemas?!

Lisa kommentaar

 

European Research Council 13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Peeter Langovits, PM/Scanpix 10.03.2010 18:57

Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?

Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.

10.03.2010 12:20

Geenivariant suurendab oluliselt kopsuvähi riski

Kindlat tüüpi geneetilise eelsoodumusega inimestel on oluliselt suurem oht haigestuda kopsuvähki isegi kergel kokkupuutel suitsetamisega, leiti Cincinnati ülikooli uurimuses.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

22.02.2010 17:59

Lõunauinak teeb targemaks

Uue uurimuse kohaselt värskendab lõunauinak aju ja parandab õppimisvõimet. Mida kauem on inimene järjest ärkvel, seda loiumalt ta aju töötab.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

19.02.2010 14:00

Hormoon aitab autismi sümptome leevendada

Uue uurimuse kohaselt võib ema ja vastsündinud lapse vahelist sidet tugevdav hormoon aidata autistidel teiste inimestega paremini suhtlema õppida.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

10.02.2010 17:20

Passiivne suitsetamine jätkub ka pärast suitsetaja lahkumist

Selgub, et peale passiivse suitsetamise on olemas ka kolmanda taseme suitsetamine, mis ohustab eelkõige väikelapsi.

08.02.2010 16:35

Seagripi õppetunnid

Uus gripp või nn seagripp levis seniarvatust palju laiemalt. Möödunud sügisel nakatus seagrippi iga kolmas laps, selgub Suurbritannias tehtud uuringust.

04.02.2010 15:28

Internetist ostetud ravimid on ohuks tervisele

Internetist retseptiravimeid ostvad inimesed mängivad oma tervisega vene ruletti. Eriti käib see potentsiravim Viagra kohta, kirjutavad teadlased uues uurimuses.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

21.01.2010 08:20

Kuidas inimorganism end HIVi eest kaitseb?

HIVi nakatumine sõltub ka sellest, kas inimesel on geene, mis nakatumise eest kaitset pakuvad.

TopFoto/Scanpix 10.03.2010 12:28

Vitamiin D on vajalik haiguste vastu võitlemiseks

Vitamiin D on vajalik inimeste immuuunsüsteemi tööks. Peaaegu pooled maailma inimesed kannatavad aga selle vitamiini puuduse käes, mis halvendab haiguste vastu võitlemise võimet.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

04.03.2010 12:32

Elus eesmärgi omamine vähendab Alzheimeri tõve riski

Inimesed, kellel on elus seatud eesmärgid, haigestuvad harvemini Alzheimeri tõppe või selle haiguse eelkäijatesse.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

19.02.2010 14:03

Ibuprofeen takistab Parkinsoni tõve väljakujunemist

Regulaarsel ibuprofeeni tarvitamisel on üks ootamatu kõrvalmõju. Nimelt aitab ta vähendada Parkinsoni tõve tekkimise riski.

18.02.2010 13:18

Helilained aitavad trombe lõhkuda

Uus katsejärgus olev tehnoloogia võib aidata ravida ajuinfarkti.

11.02.2010 11:40

Madal IQ on suitsetamise järel olulisim terviserisk

Siiani polnud kindlaks tehtud, kui olulist terviseriski madal IQ endast kujutab võrreldes näiteks rasvumise ja suitsetamisega.

09.02.2010 12:40

Nõuandeid ohutumaks lumekühveldamiseks

Lumerohke talv sunnib paljusid lumekühveldamise käigus saadud vigastuste tõttu arsti poole pöörduma.

05.02.2010 12:50

Ajuskaneerimine võimaldab suhelda pealtnäha teadvusetute patsientidega (2)

Varem teadvusetuks peetud patsient suudab vastata küsimustele eitavalt ja jaatavalt, kujutades mõttes ette erinevaid ajuosasid aktiveerivaid tegevusi.

04.02.2010 12:36

40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad (1)

Umbes 40 protsenti vähki haigestumistest oleksid ennetatavad, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise ja ülesöömise, piiraksid alkoholitarbimist, teeksid regulaarselt trenni ja laseksid ennast vaktsineerida.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

01.02.2010 13:32

Magneesium parandab ajutegevust

Uut magneesiumiühendit saanud rottidel oli parem mälu ja suurem õppimisvõime.

25.01.2010 16:05

Visioonid aastaks 2020: ravimitootmine

Ei oleks üllatav, kui tulevikus valitseksid ravimitootmist Hiina päritolu, kuid paljudest rahvustest teadlasi koondavad ravimifirmad.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus