25.11.2011 15:01

Milleks seentele Facebook?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

Kui seenekorjaja suudab metsas kukeseente, puravike, riisikate ja pilvikute seas veel orienteeruda, siis seeneteadlaste elu on märksa keerulisem.

Mükoriisaseeni, mis kasvavad kasulikus koostöös taimejuurtega on maailmas vähemalt 20-25 000 eri liiki ja nende hulgas orienteerumine on väga keeruline. Seda enam, et paljud neist seentest on paljale silmale nähtamatud.

Hiljuti Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Kessy Abarenkov lõi töövahendi PlutoF, mis seeneuurijate elu oluliselt lihtsamaks teeb. Aga mitte ainult seeneuurijate, kaugemas tulevikus võiks kogu Eesti eluslooduse kohta kogutud info olla selle platvormi abil kättesaadav.

Kas PlutoF näeb välja nagu Facebook? Mõnevõrra. Seal on seenest tehtud pilte, liiginimi, seene elukoht, ehk paik, kust seda on leitud. Siin võrdlus ka lõppeb. PlutoF ei ole lihtsalt lõbus mänguasi, vaid mõeldud seeneuurijate töö lihtsustamiseks.

Abarenkovi viie aasta töö vili on pilve põhimõttel töötav eluslooduse andmebaaside ja analüüsiplatvorm, kus mahukamaid arvutusi teevad Tartu Ülikoolis asuvad serverid ja arvutuskeskus. Infot on andmebaasi võimalik lisada üle veebi igast maailma paigast, kasvõi metsast iPadiga.

Seeneteadlased teevad seeneliikidel vahet pärilikkusaine abil. Selleks analüüsitakse ribosomaalse DNA üht regiooni, mis on piisavalt muutlik, et liike eristada.

Kõik sel viisil määratud seened maanduvad rahvusvahelises andmebaasis UNITE.

Kuid isegi siia võivad sisse sattuda eksimused. “DNA eraldamisel on võimalik, et kahe eri liigi geenijärjestused kombineeruvad ning saadud kimäär määratakse uue liigina,” ütles Abarenkov. “Nende tuvastamine on väga töömahukas.”

Hiljuti avaldasid Tartu Ülikooli teadlased professor Urmas Kõljala juhtimisel ajakirjas PLoS ONE artikli, milles leidsid rahvusvahelisest seente geenijärjestuste andmebaasi rohkem kui 35 000 järjestuse hulgast ligi 700 sellist, mis kirjeldasid hoopis kimääre ja veel ligi 2200, mille kvaliteet oli vilets. Selle analüüsi töövahendiks oli just PlutoF.

Ülikoolis hallatavas seente geenijärjestuste andmebaasis on üle 200 000 järjestuse, sh seente viljakehadest kirjeldatud 1116 liiki 149st seeneperekonnast. Esindatud on nii kukeseened kui majavamm. Seeneriik on kaetud maailma eri paigust Gröönimaast Tasmaaniani.

Abarenkovi sõnul on edasi võimalik PlutoFist hallatavaks viia kõik Eestis loodavad elurikkuse andmebaasid – seened, loomad, linnud, taimed, putukad. Ühes kohas koos oleks nii laborites saadud andmed, looduses tehtud vaatlused kui kaardirakendus, mis võimaldab looduses uusi vaatlusi sisse kanda. Kui kõik sellised andmed on koos, siis on selle andmebaasi pealt võimalik teha suuri üldistusi tegevaid arvutusi, seda juba Tartu Ülikooli arvutuskeskuse aurumasinatel.

Selle tuleviku esimeseks väljaandeks on eElurikkus, kus kuvatakse integreeritult PlutoFis hoitavate andmebaaside infot. Praegu on lisaks seeneuurijatele PlutoF juba ka putuka-, linnu-, ja taimeuurijate arsenalis.

Siiski ei ole andmebaasis muutuste tegemine võimalik igaühel. Eluslooduse klassifikatsiooniandmeid saavad muuta vaid piiratud arv eksperte, loomade kohta kogutut omakorda haldavad teatud kindlate asutuste töötajad, seente geenijärjestusi saavad lisada ainult UNITE töörühma teadlased.

Muide, kust tuleb keskkonna nimi PlutoF? Kui Abarenkov oma tööd alustas, siis oli Pluuto just planeetide nimistust välja heidetud. “Mul oli tast kahju,” tunnistab ta. F ei tähenda siiski Facebooki, vaid oli lihtsalt esimene täht, mis tundus Plutoga sobiv.

28.11.2011 22:37
Anton Klink

Päris huvitav, aga tõeline uudis on peidus hoopis siin: "...siis on selle andmebaasi pealt võimalik teha suuri üldistusi tegevaid arvutusi, seda juba Tartu Ülikooli arvutuskeskuse aurumasinatel." Kui TÜ arvutuskeskuse inseneridel on õnnestunud salamisi valmis ehitada Babbage'i 1837 aasta aurukompuutri suisa mitu töötavat versiooni (http://www.geeksaresexy.net/2011/09/21/steam-powered-computer-gets-digital-boost), siis uudis seente Facebookist küll kahvatab selle kõrval:)

Lisa kommentaar

 

G. Bechly/Wikimedia Commons 12:32

Kuidas liikusid esimesed maismaaloomad?

Iidsed neljajalgsed ei kõndinud, vaid tõukasid end jäsemete abil edasi.

NASA/JPL-Caltech/D. Barrado 10:15

Me ei saa kunagi teada, mis juhtus pärast Suurt Pauku (1)

Kas õige aeg universumi arengu uurimiseks on möödas?

23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

21.05.2012 11:07

Mis seos on kaskedel ja tervetel hammastel?

Millised suhkrud on hammastele kasulikumad?

18.05.2012 10:44

Aasta parimad illusioonid: inetud näod (3)

Arvutis fotosid klõpsinud tudeng avastas senitundmatu psühholoogilise fenomeni.

16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

10.05.2012 13:32

Lahendus energiakriisile: tehislik puuleht? (1)

Taimelehele sarnanevad päikesepatareid võivad varsti minna tootmisse.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

09.05.2012 12:36

Putukad naudivad elu prügisaarel

Vaikses ookeanis loksuv hiiglaslik prügisaar on kellelegi ka kasulik.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

07.05.2012 12:07

Millest koerad mõtlevad? (1)

Kas peremehele silma vaatav koer näeb karjajuhti või lihtsalt kedagi, kes suudab koerakonservi avada?

F. Böhringer/Wikimedia Commons 23.05.2012 12:20

Kust on pärit aed-õunapuu?

Aedades kasvavate puude esivanemad pärinevad nii Aasiast kui Euroopast.

22.05.2012 15:05

Kuidas tulevad head mõtted?

Uitav meel aitab probleeme lahendada.

22.05.2012 09:20

Isased orangutanid pikendavad lapsepõlve

Sumatral elutsevad inimahvid lükkavad hilisema sigimisedu nimel täiskasvanuks saamise edasi.

21.05.2012 11:14

Tulevik: mitmetuumalised kvantarvutid (2)

Me oleme harjunud, et igal aastal tuuakse turule uued ja võimsamad arvutid. Kuid mis juhtuks kui ühel päeval väidaksid arvutitootjad, et enam võimsamaid arvuteid pole võimalik luua?

18.05.2012 11:38

Aasta parim illusioon: kadunud käsi

Kuidas nägemismeelt trikitades on võimalik aju segadusse ajada.

17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

16.05.2012 09:01

Müüdid laieneva Euroopa taga

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul.

14.05.2012 10:47

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Kuidas paiknevad Universumis galaktikaparved?

11.05.2012 14:55

Vesta osutus titeeas planeediks

Taevakeha arengut takistas Jupiteri tekkimine.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

09.05.2012 14:45

Päike tegutseb jälle

Päikese krooni pursked võivad Maal lähiajal tekitada mõõdukaid magnettorme.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

07.05.2012 14:01

Mida teeb tibu enne koorumist? (1)

Munas olev tibu ärkab kanaema hoiatushäälitsuste peale.