Euroopa satelliit hakkab polaarjääd mõõtma

Euroopa jääuurimisprojekt saab uue võimaluse pärast 2005. aasta ebaõnnestumist.

Peaaegu viis aastat pärast seda, kui stardi käigus tekkinud viga nende jäämõõtmissatelliidi hävitas, on Euroopa teadlased valmis uuesti proovima. Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas polaarjää reageerib kliimamuutustele ja milline võiks olla meretaseme tõus tulevikus, kirjutas Nature.

Satelliidi teine versioon CryoSat-2 plaanitakse teele saata 8. aprillil Kasahstanist Bajkongõri (Baikonuri) kosmodroomilt. Tehnilised probleemid raketiga on starti juba edasi lükanud – algselt oli see plaanis veebruaris. „Loodan, et seekord on tõenäosus meie poolt,“ ütles projektis osalev teadlane Duncan Wingham, kes jälgib starti Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) Saksamaal Darmstadtis asuvast keskusest.

ESA algne missioon eesmärgiga mõõta muutusi polaarjää paksuses ebaõnnestus 8. oktoobril 2005. aastal, kui kommertsraketi start tarkvaraprobleemi tõttu ebaõnnestus. Praeguseks on teised Maa jääd jälgivad raketid vananenud või pole enam töökorras. NASA ICESat näiteks kaotas oma olulisimad sensorid ja lõpetas andmete saatmise eelmisel aastal. Selle satelliidi järglast ei plaanita üles saata enne 2015. aastat.

"CryoSat-2 annab meile uue paari silmi Maa jääga toimuva vaatlemiseks,“ ütles NASA hüdrosfääri ja biosfääri teaduste laboratooriumi glatsioloog Robert Bindschadler. „Muutused krüosfääris annavad kõige kindlamaid tõendeid selle kohta, et me muudame oma planeeti viisil, mis peaks kõiki muretsema panema.“

Pärast esimese CryoSat satelliidi kaotamist otsustasid ESA 18 liikmesriiki 2006. aastal ehitada uus 135 miljonit eurot maksev satelliit. Uus sond on originaali koopia, kuid sinna on lisatud ka uusi osasid. Peamiseks sensoriks on kõrgetasemeline radaraltimeeter, mis hakkab mõõtma kaugust Maa pinna ja satelliidi vahel mõne sentimeetri täpsusega. Kui kõik läheb plaani kohaselt, lülitatakse radar sisse juba kolm päeva peale satelliidi teelesaatmist ning kohe peaksid hakkama saabuma ka andmed jääkihi paksuse kohta.

Kui CryoSat’i ehitamine enam kui kümme aastat tagasi plaani võeti, oli selle peamiseks eesmärgiks välja selgitada, kas Maa suured liustikud üldse massi kaotavad. Sellest ajast saadik on teised satelliidid näidanud, et nii Antarktikat kui Gröönimaad kattev jää on õhenemas. Vaatluste veapiirid on aga suured ning nende põhjal on teadlastel raske tulevikku ennustada. Ennustuste tegemiseks on teadlastel vaja mõista, kuidas liustikud käituvad ja mis juhib nende liikumisi.

• Tweet