10.06.2010 14:47

Kas jalgpallurite kriitika uue palli kohta on põhjendatud?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Iga nelja aasta järel toimuval jalgpalli suurpeol on kasutusel uus pall ning iga kord kritiseeritakse seda ohtrasti. Erandiks pole ka seekord kasutatav Adidas Jabulani.

Jalgpallurid on palli kohta teinud palju mürgiseid märkusi. Selle lendu on nimetatud ettearvamatuks, mistõttu võime sel MM-il näha palju väravavahtide eksimustest sündinud väravaid. Palli vastu on huvi tundma hakanud ka teadlased. Tuuletunnelis läbiviidud katsetuste alusel on põhjust väita, et sportlaste kriitikal on alust – pall erineb tõepoolest oluliselt oma eelkäijaist ning see võib tekitada jalgpalluritele raskusi.

Võrreldes nelja aasta taguse „Teamgeist“ palliga lendab Jabulani ettearvamatumalt ehk siis täpselt vastupidiselt Adidase esialgsele väitele, et uus pall on enneolematult stabiilse lennuga.

Probleem tuleneb sellest, et Jabulani ehitus erineb oluliselt oma eelkäijaist. Seekord pole pall kokku pandud kolmekümne kahest hulknurksest nahatükist, vaid kõigest kaheksast tükist. Adidase väitel on Jabulani kõige ümaram jalgpall, mis siiani valmistatud.

Ümarus ja siledus võib aga osutada vähemalt väravavahtidele karuteene. „See näib esmapilgul ebaloogiline, kuid kõige stabiilsemalt lendavad pallid, mis ei ole täiuslikult ümarad,“ ütles Takeshi Asai Tsukuba ülikoolist. „Kui golfipallide välispinnal poleks väikseid õnarusi, siis poleks lootustki teda 100 meetri kaugusele lüüa,“ täiendas teda Eric Goff Virginia ülikoolist.

See on nii seetõttu, et palli ebatasasused tekitavad selle ümber turbulentse õhuvoolu, mis aitab hoida palli lendu võimalikult stabiilsena. Kui pall aeglustub, muutub turbulentne õhuvool ühel hetkel laminaarseks ning selle tulemusel võib oluliselt muutuda palli kiirus. Just selliseid äkilisi muutusi aitavad ebatasasused palli pinnal vältida.

Goffi sõnul on varasemad uurimused näidanud, et turbulentse õhuvoolu säilitamiseks ka aeglasel kiirusel on vaja väga väikseid ebatasasusi. Isegi tühised kriimustused palli pinnal mõjutavad oluliselt õhuvoolu iseärasusi vahetult palli ümber.

Palli testinud teadlased leidsid, et suurel kiirusel lendab Jabulani oma eelkäijatest paremini. Kui palli lüüa algkiirusega 70–110 km/h (jõukohane professionaalsetele jalgpalluritele), lendab ta varem kasutusel olnud pallidest mõned meetrid kaugemale. Samas aga hakkab veidraid asju juhtuma, kui palli kiirus langeb alla 70 km/h. Siis muutub õhuvool laminaarseks ning pall paneks justkui pidurid peale.

„Selline olukord võib tekitada probleeme näiteks keskkaitsjatele, kes tahavad palli peaga karistusalast välja lüüa. Nad võivad ajastusega kergelt eksida,“ ütles Kazuya Seo Yamagata ülikoolist.

Potentsiaalselt väga huvitavaks muudab palli ka asjaolu, et vinti on löögile lihtsam peale panna. Vint tähendab seda, et pall pöörleb lennates kiirelt ning muudab seetõttu lennu keskel suunda. Ka see omadus tõotab probleeme eeskätt väravavahtidele.

 

Bristol Robotics Laboratory 08.02.2012 10:00

Masinate tulevik: ökorobotid

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

Prism Skylabs 07.02.2012 12:18

Järgmine samm tarbijakäitumise uurimises: turvavideod (2)

Turvasalvestisi analüüsiv tarkvara võimaldab kaupmeestel kaardistada klientide ostukäitumist kaupluses.

06.02.2012 13:18

Prillid annavad emotsioonidele värvi

Ameerika idufirma arendatavad prilliklaasid võimaldavad paremini märgata emotsioonidest ja enesetundest tingitud nahavärvi muutust.

31.01.2012 08:58

Uus kiip tõotab kiiremat elektroonikat

Loodusliku mineraali molübdeniidi kasutamine mikrokiipide valmistamisel tõotab väiksemaid ja kiiremaid elektroonikaseadmeid.

25.01.2012 15:06

Video: Ilma juhita BMW liikleb kiirteedel (1)

10-15 aasta pärast võivad sellised autod olla liikluses igapäevased.

24.01.2012 12:05

Video: Kuidas töötab ajavari?

Nähtamatuks muutev ajavari toimib tänu laserimpulssidele.

17.01.2012 18:50

Costa Concordia: ammukõlanud hoiatused said tõeks

Hädaolukorda sattunud suurtelt ristluslaevadelt kõigi reisijate evakueerimine ei pruugi olla võimalik, olid laevanduseksperdid juba aastaid hoiatanud

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

11.01.2012 12:38

Google muutub kasutajakesksemaks (1)

Google'i internetiotsing hõlmab nüüdsest ka Google+ postitusi ja Picasa pildialbumeid, mistõttu sisaldavad otsingutulemused rohkem personaalset informatsiooni.

04.01.2012 12:55

Video: Kuidas näeb välja robotite kohting

Esmalt õppis robot end peeglist ära tundma. Nüüd suudab ta endal ja teistel omasugustel vahet teha.

30.12.2011 11:45

Maailma vanimad raamatud saavad digikujul kättesaadavaks (2)

Astronoomid ulatasid Vatikani raamatukogule abikäe.

28.12.2011 13:11

Kas Murphy seadused kehtivad alati?

Kui miski ei saa untsu minna, siis midagi ikka läheb.

22.12.2011 10:04

Reaktiivmootoriga tsikkel asub püüdma kiirusrekordit

Mootorrattaga maismaal liikumise kiirusrekord võidakse purustada reaktiivmootorit kasutades.

19.12.2011 12:10

Milliseks muutub elu järgmise viie aasta jooksul?

IBM avalikustas järjekordse iga-aastase ülevaate „IBM Next Five in Five“ innovaatilistest uuendustest, mis võivad järgmise viie aasta jooksul muuta meie elu.

15.12.2011 10:04

Video: Rakuralli (1)

Esimest korda rakubioloogia ajaloos võisteldi maailma kiireima raku tiitlile.

30.11.2011 07:00

Video: Plastiline robot poeb läbi pisemastki praost

Harvardi ülikooli teadlased ehitasid uut tüüpi paindliku roboti, mis on kitsastest pragudest läbi vingerdamiseks piisavalt nõtke.

MIT 06.02.2012 17:02

Video: Puutetundlikku ekraani saab voltida

Volditav kahepoolne puutetundlik ekraan sarnaneb raamatule.

03.02.2012 13:16

Elektriautod vajavad elektrimaanteed (1)

Tulevikus saab elektriautosid laadida maanteel sõites, lubavad Stanfordi ülikooli insenerid.

27.01.2012 12:50

Uus kinokeskkond mängib kõigi meeltega (1)

Digirevolutsioon planetaariumides viib filmivaatamise täiesti uuele tasemele.

25.01.2012 13:16

Magnetseep likvideerib naftareostuse

Magnetväljale reageeriv seep võimaldab koristada mahavoolanud naftat ilma, et loodusesse jääks puhastusainete jääke.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 12:01

Randmepael ühendab inimese nutimajaga

Teadlased arendavad anduritega varustatud märkamatut randmepaela, mis aitab luua ruumisviibijale sobilikud tingimused.

11.01.2012 14:46

Video: Nanotöötlus muudab nutitelefoni veekindlaks

Uus toode katab elektroonikaseadmed nii seest kui väljast juuksekarvast õhema läbipaistva vett tõrjuva kihiga.

06.01.2012 16:45

Video: Riietus võimaldab end eakana tunda

Ameerika teadlaste loodud kombinesooni riietatult tunnete end füüsiliselt 75-aastasena.

02.01.2012 13:55

Robotkirurgia aitab putitada rikki läinud satelliite

Teadlased arendavad tehnoloogiat, mis võimaldaks tulevikus robotitel satelliite remontida kosmoses.

29.12.2011 00:01

Mida salvestas Alexander Graham Bell?

Algeliste helikandjate optiline skaneerimine võimaldas teadlastel kõlama panna telefoni leiutamisega kuulsaks saanud Alexander Graham Belli laboris 125 aastat tagasi salvestatud helilõigud.

27.12.2011 08:00

Autoiste tuvastab juhi isiku (1)

Tulevikuautod võivad tuvastada rooli taha istunud isiku tema tagumiku parameetrite järgi.

20.12.2011 15:16

Lahendati autoaku saladus (2)

Kuidas suudab autoaku anda starterile lühiajaliselt nii tugevat voolu?

16.12.2011 09:33

Video: NASA ehitab komeetide jahtimiseks harpuuni

NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadlastel on valminud võimas vibupüss, millega nad katsetavad tohutuid harpuune, mis peaksid ühel päeval tungima läbi kosmoses kihutava komeedi pinna.

09.12.2011 15:16

Tillukesed kristallid valmistasid suure üllatuse

Mõne aine omadused sõltuvad nende kristallide suurusest.