09.11.2011 12:32
Kas lisasekundil on tulevikku?
Õige aja määramine on väga tähtis.
Ajaarvestuse täpsuse üle peab valvet Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo aja osakond, mis määrab mitmesaja aatomkella põhjal rahvusvahelise aatomiaja (International Atomic Time, TAI).
Igapäevastes toimetustes vajab inimene öö ja päeva vaheldumisega seotud ajaarvestust. Seetõttu määrab kaalude ja mõõtude büroo ka koordineeritud universaalaja (Coordinated Universal Time, UTC), mis on seotud Maa pöörlemisega ümber oma telje.
Maa pöörlemiskiirus on aga ebaühtlane, seega peab universaalajale aeg-ajalt lisama lisasekundi, et see aatomiajaga klapiks. Muidu muutuks UTC-aeg iga 90 aasta jooksul ligi minuti võrra.
Lisasekundi vajalikkuse otsustab Rahvusvahelise Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistuse koosolek, mida peetakse igal aastal. Nüüd on mõned riigid hakanud sekundi lisamise vajalikkuses kahtlema. Jaanuaris kogunevad Genfis ÜRO teabe- ja sidetehnika organisatsiooni - Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liidu liikmed. Siis pannakse hääletusele, kas edaspidi arvestatakse koordineeritud universaalaja määramisel Maa pöörlemise ebaühtlusega.
Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo aja osakonna direktori Elisa Felicitas Ariase sõnul on lisasekundite üle arve pidamine tüütu tegevus. Sekundi lisamine on ette teada kõige varem kuus kuud, seda on raske tarkvarasüsteemidesse programmeerida. Sekundi ebakorrapärasel lisamisel võivad kellad sünkroonist välja minna, see omakorda tekitab probleeme arvutisüsteemides ja näiteks aktsiaturgudel.
Lisasekundit soovivad säilitada mõned riigid – sealhulgas näiteks Hiina, Kanada ja Suurbritannia. Ametlikku otsust, kuidas hääletada, pole veel teinud ükski riik. Põhjused lisasekundi alahoidmiseks on väga erinevad. Näiteks Hiina soovib, et maailmaaeg klapiks päikeseajaga, sest see on kooskõlas Hiina traditsioonilise kultuuriga.
Lisasekundi vastaste sõnul on see lihtsalt vanamoeline ning globaalsed navigatsioonisüsteemid saavad ilma lisasekunditeta hakkama.
USA globaalne asukoha määramise süsteem GPS ignoreerib lisasekundeid, sest ebakorrapärane sekundi lisamine võib tekitada süsteemitõrkeid, see omakorda näiteks lennukatastroofe. Venelaste Glonassil esines mõnda aega tagasi sekundi lisamisega seotud probleem. Euroopa Galileo ja Hiina BeiDou arvestavad aega samuti oma süsteemi siseselt.
Arvutiteadlased seevastu pakuvad, et probleemidest saaks üle nutika programmeerimisega, kus arvestatakse järjekindlalt vajadusega lisasekundi järele. Kesköine järsk terve sekundi lisamine võib tekitada tarkvararikke. Septembris teatas Google, et kasutab alternatiivset strateegiat, kus sekund lisatakse murdosade kaupa pikema aja jooksul. Selline lähenemine võikski inseneride hinnangul olla turvaline, sest ennetab arvutisüsteemides tekkida võivaid segadusi.
Inglise rahvusliku füüsikalaboratooriumi töötaja Peter Whibberley sõnul on nüüdseks kümme aastat vaieldud selle üle, kas lisasekundid võivad probleeme tekitada. Tema sõnul lükkab lisasekundite ärajätmine probleemi vaid edasi ning saja aasta pärast on vaja aastale lisada juba terve minut, ka see võib tekitada suuri äpardusi.