Kehaskännerite kasutuselevõtt lennujaamades venib

Pärast seda, kui terrorist üritas jõulude ajal USA-sse suunduvas lennukis õhkida oma aluspesusse peidetud lõhkeainet, kiirustavad lennujaamad kasutusele võtma kehaskännereid, mis selliseid rünnakuid vältida aitaksid.

Skännerite kasutuselevõtt võib reaalsuses aga venida, sest tehnoloogia pole veel valitsuste poolt sertifitseeritud ning tootjad ei riski neid enne seda suuremas koguses valmistama hakata, kirjutas New Scientist.

Colin McSeveny, millimeeterlaine skännereid valmistava Suurbritannia ettevõtte Smiths Detection eestkõneleja, selgitas: „Poliitikud tahavad asjad liikuma saada, kuid tehnoloogia on alles katsetamisjärgus. Skännerid pole veel valmis. Siiani pole neid sertifitseerinud ei USA transporditurvalisuse amet (TSA) ega ka Euroopa Liit. Viiesaja pea kaks miljonit krooni maksva seadme ehitamine ei ole mõeldav enne sertifikaatide saamist.”

Kehaskännerite heakskiitmine on arvatust keerulisem, kuna kasutusel on erineva tööpõhimõttega skännereid. Lisaks tuleb avalikkusele kinnitada, et masinad ei põhjusta ohtu inimese tervisele ega riku üleliia inimeste privaatsust. Kasutusele on võimalik võtta kahte eri tüüpi skännereid: kabinetid, kuhu üks inimene korraga siseneb, või skännerid, mida suunatakse rahvamassile.

Kabinetisüsteemid töötavad tavaliselt kas röntgen- või millimeeterlainetega, kasutades kehalt peegelduvaid laineid, et avastada ebatavalisi objekte, näiteks lõhkeaineid, geele või plastikut.

Sertifitseerimise probleem on aga veelgi keerulisem, kuna kasutusel on kahte tüüpi millimeeterlainete süsteeme: passiivsed süsteemid korjavad üles kehadelt keskkonda peegelduvad lained, aktiivsed millimeeterlaine masinad kasutavad aga antennide komplekti, et projekteerida uuritavale inimesele rohkem laineid.

"Passiivne süsteem annab väga hajusa pildi – umbes nagu ilma välguta pildistamine,” ütles Smiths Detection’i ekspert Colin Moynihan. „Aktiivne süsteem saadab välja millimeeterlaineid ja uurib tagasipeegelduvaid laineid.”

Passiivset süsteemi kasutatakse rahvamasside skaneerimiseks kasutatavas skänneris nimega SPO, mida valmistab Suurbritannia ettevõte Qinetiq. Erinevalt süsteemidest, mis annavad pildi peaaegu alasti kehast, süttib SPO hoiatustuli vaid siis, kui möödakõndiv inimene midagi oma keha küljes peita üritab. Kahtlusalune inimene on siis võimalik kõrvale toimetada ja eraldi uurida. Selline süsteem peaks minimeerima privaatsusmured, ütles ettevõtte eestkõneleja Claire Scotter.

TSA on siiani ostnud 22 SPO süsteemi ja kasutas neid Vabariiklaste ja Demokraatide parteide koosviibimistele saabuvate inimeste uurimiseks lennujaamas 2008. aastal. Nüüd on skännerid jaotatud erinevatesse USA lennujaamadesse.

Selliste süsteemide tõhususe üle on kahtlust avaldanud Suurbritannia parlamendiliige Ben Wallace, kes 2005. aastani töötas Qinetiq’us skännerisüsteemide arendajana. Tema sõnul ei suuda tehnoloogia avastada mõningaid kemikaale ja kerget plasti.

Qinetiq väidab aga, et Wallace’i hirmud on alusetud. „Tehnoloogia on alates 2005. aastast edasi arenenud,” ütles Scotter. „Tõsisasi, et TSA on neid skännereid nii palju ostnud, räägib iseenda eest.”

Siiski ei arva ka tehnoloogia arendajad ise, et skännerid on täiesti lollikindlad. „Lõpuks ei saa ühegi turvalisusmeetodiga ohtu täiesti välistada,” ütles Scotter.