06.04.2010 11:20

Kus asub Universumi täpseim kell?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Parimateks ajamõõtjateks on sageli peetud pulsareid. Need on üliregulaarse pöörlemisperioodiga elektromagnetlaineid kiirgavad neutrontähed.

Kui pulsarid avastati, arvasid paljud astronoomid, et niivõrd regulaarseid raadiolainete impulsse saavad tekitada vaid intelligentsed olendid. Veel nelikümmend aastat hiljemgi pole teadlased üksmeelel pulsarite füüsika üksikasjades. Teisalt on aga oluliselt arenenud maapealsete kellade täpsus, nii et Universumi täpseima kella au ei pruugi enam kuuluda pulseerivatele neutrontähtedele, kirjutas Technology Review.

„Parimate maapealsete kellade täpsus on viimase 60 aasta jooksul iga kümne aasta jooksul suurusjärgu võrra paranenud,“ ütlesid Lääne-Austraalia ülikooli teadlased John Hartnett ja Andre Luiten.

Aja jooksul on avastatud ka uusi ja täpsemaid pulsareid, kuid nende ajamõõtmise stabiilsus ja täpsus on tänaseks parimate aatomkellade omast juba maha jäänud. „See tähendab, et Universumi parima kella tiitli võib anda maapealsetele kelladele,“ ütlesid teadlased.

Seda muidugi eeldusel, et kusagil mujal ei esine meist arenenumat tsivilisatsiooni, mis Universumi tohutut suurust arvestades on mõnevõrra ebatõenäoline. Seega tuleb täpsustada, et inimkonnale teadaolevate andmete kohaselt on meie käsutuses Universumi täpseimad kellad.

See on kahtlemata muljetavaldav saavutus, kuid jääb siiski üks asjaolu, mis ei lase saavutatust täit rahulolu tunda. Aatomkellad võivad küll olla pulsaritest täpsemad praegu, kuid kahtlemata pole nende eluiga võrreldav pulsarite omaga ning stabiilsuse eest nad seega küll lisapunkte ei teeni.

Teemat on uuritud projekti Clock of the Long Now raames, mille eesmärgiks on ehitada vähemalt 10 000 aastase elueaga täpne mehaaniline kell. Kella esimene prototüüp sai valmis juba üle kümne aasta tagasi ning selle väljamõtlemine tõi esile palju raskusi. Näiteks kella ehitus ja selle hooldamine peab olema lihtne, et ka järgmised põlvkonnad teda ükskõik missuguste arengute korral käigus saaksid hoida. Mõistagi ei tohi kell kasutada elektrienergiat. Ta ei tohi sisaldada väärtuslikke osi, nagu väärismetallid või vääriskivid, sest siis muutuks ta rüüstajatele ihaldusväärseks saagiks ning kella ehitus peab olema mõistetav ka ilma teda koost lahti võtmata. Need on vaid mõned raskused, kuid nende ületamine ei taga kindlasti pulsaritest paremat töökindlust.

Seega jääb vaieldavaks küsimus, mida võib pidada Universumi parimaks kellaks. Inimeste loodud ajamõõtjad võivad tiitlit omada praegu, kuid selle hoidmine pikemas perspektiivis saab olema raske.

 

Ikar.us/Wikimedia Commons 21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

Quantum Day/CC 21.05.2012 11:14

Tulevik: mitmetuumalised kvantarvutid (2)

Me oleme harjunud, et igal aastal tuuakse turule uued ja võimsamad arvutid. Kuid mis juhtuks kui ühel päeval väidaksid arvutitootjad, et enam võimsamaid arvuteid pole võimalik luua?

11.04.2012 10:03

Kui kerget asja on võimalik kaaluda?

Maailma täpseim kaal eristab väikseimat massiühikut - joktogrammi.

02.04.2012 11:58

Nutimaja loeb omaniku soove (2)

Tulevikus ei pea enam muretsema, et koju tulles on tuba külm, uks jäi lukustamata või triikraud ununes sisse. Nutimajad saavad nende muredega ise toime.

13.03.2012 10:39

Aatomite liikumine molekulis püüti pildile

Ameerika teadlastel õnnestus esmakordselt jäädvustada molekulis toimuvat aatomite liikumist.

12.03.2012 12:02

Tuumakell muudab ajamõõtmise ülitäpseks

Plaanitavad tuumakellad on aatomkelladest sada korda täpsemad.

07.03.2012 10:07

Island asub kasvuhoonegaasi maa all kivistama (1)

Island katsetab kliimamuutuse pidurdamiseks süsinikdioksiidi maa alla pumpamist ja seal kivimiks muutmist.

05.03.2012 09:29

Miks on vaja raadiolaineid väänata? (4)

Raadiolainetele anti spiraalmakaroni kuju.

23.02.2012 10:38

Kuidas ehitada dinosaurust?

Teadlased kasutavad robotdinosauruse ehitamiseks vajalike luude valmistamiseks 3D-printereid.

17.02.2012 10:05

Video: Uus fotorakendus puhastab pildi (1)

Rootslaste tehtud nutitelefoni rakendus võimaldab fotolt eemaldada möödakäijad või muidu soovimatud objektid.

09.02.2012 16:18

Kuumutamine muudab kõvaketta ülikiireks (2)

Andmete salvestamiseks kuumutamist kasutav uus meetod võimaldab muuta kõvakettad praegusest sadu kordi kiiremaks.

07.02.2012 12:18

Järgmine samm tarbijakäitumise uurimises: turvavideod (2)

Turvasalvestisi analüüsiv tarkvara võimaldab kaupmeestel kaardistada klientide ostukäitumist kaupluses.

06.02.2012 13:18

Prillid annavad emotsioonidele värvi

Ameerika idufirma arendatavad prilliklaasid võimaldavad paremini märgata emotsioonidest ja enesetundest tingitud nahavärvi muutust.

31.01.2012 08:58

Uus kiip tõotab kiiremat elektroonikat

Loodusliku mineraali molübdeniidi kasutamine mikrokiipide valmistamisel tõotab väiksemaid ja kiiremaid elektroonikaseadmeid.

25.01.2012 15:06

Video: Ilma juhita BMW liikleb kiirteedel (1)

10-15 aasta pärast võivad sellised autod olla liikluses igapäevased.

24.01.2012 12:05

Video: Kuidas töötab ajavari?

Nähtamatuks muutev ajavari toimib tänu laserimpulssidele.

Musion 17.04.2012 18:39

Video: Tehnoloogia toob surnud staarid taas lavalaudadele

Elvis Presley maailmaturnee? Georg Ots taas Estonia laval laulmas muusikalis “Mees La Manchast”? See võib olla juba lähiaastail reaalsus.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

20.03.2012 08:43

Tulevikutransistor on valmistatud verest ja limast (1)

Kiipide ja transistorite valmistamiseks kasutatava räni võivad tulevikus asendada orgaanilised molekulid.

12.03.2012 14:30

Kas klaviatuuril trükkimine mõjutab sõnade tähendust? (1)

Pilk või vaade? Sõna meeldivus võib sõltuda sellest, kuidas seda arvutil kirjutatakse.

08.03.2012 08:57

Kas arvuti tunneb luiskaja ära? (1)

Eriline tarkvara võtab valetajad vahele. Kui palju saab aga sellist programmi usaldada?

05.03.2012 10:16

Video: Lendavad robotid esitavad Bondi-filmi muusikat (1)

Ameerika robotiehitajate lendavad robotid suudavad musitseerida ansamblina.

27.02.2012 12:36

Miks on auruga triikimine kergem?

Niiskus mõjutab kangakiudude omavahelisi ühendusi, näitas ajakirjas Soft Matter ilmunud uurimus.

21.02.2012 11:53

Kvantarvuti hakkab ilmet võtma

Tänaste kõige turvalisemate koodide lahtimurdmiseks oleks vaja poolt Euroopat katvat arvutifarmi, millel kuluks selleks kümmekond aastat.

16.02.2012 12:44

Uudne materjal kaitseb hooneid maavärina eest

Teadlased leiutasid ehitisi maavärinas tekkivate seismiliste lainete eest kaitsva metamaterjali.

08.02.2012 09:00

Masinate tulevik: ökorobotid (1)

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

06.02.2012 17:02

Video: Puutetundlikku ekraani saab voltida

Volditav kahepoolne puutetundlik ekraan sarnaneb raamatule.

03.02.2012 13:16

Elektriautod vajavad elektrimaanteed (2)

Tulevikus saab elektriautosid laadida maanteel sõites, lubavad Stanfordi ülikooli insenerid.

27.01.2012 12:50

Uus kinokeskkond mängib kõigi meeltega (1)

Digirevolutsioon planetaariumides viib filmivaatamise täiesti uuele tasemele.

25.01.2012 13:16

Magnetseep likvideerib naftareostuse

Magnetväljale reageeriv seep võimaldab koristada mahavoolanud naftat ilma, et loodusesse jääks puhastusainete jääke.