20.01.2010 11:58

Süvameretigu aitab tugevamaid turviseid valmistada

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Süvameres elavat tigu rünnakute eest kaitsev koda võib aidata välja töötada paremaid kehaturviseid sõduritele.

Uus teoliik, kes elab India ookeani süvamereosas hüdrotermaalsete lõhede läheduses, avastati aastal 2003. Varasemates uurimustes on näidatud, et teo jalga katavad raudsulfiidist plaadid. Tegemist on siiani ainukese teadaoleva loomaga, kes raudsulfiide struktuurse materjalina kasutab, kirjutas LiveScience.

Nagu paljudel teistel tigudel, on ka sellel teol keha kattev koda. Kuigi tigude kojad on tugevad, lähevad nad tavaliselt tugeva surve, näiteks krabi sõrapigistuse korral katki. Uue teo koda peab aga sellisele survele vastu. Et seda nähtust mõista, uurisid teadlased koja struktuuri nanoskaalal.

Nad leidsid, et koda koosneb kolmest kihist: tugev väliskiht sisaldab sarnaselt jalasoomustele raudsulfiidist, pehmem keskmine kiht koosneb orgaanilisest materjalist ja jäik sisemine kiht koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Nii moodustub unikaalne kolmekihiline struktuur, mis ongi teo koja tugevuse saladuseks.

Pärast koja struktuuri lahtiharutamist kasutasid teadlased arvutimudelit, et simuleerida koja kokkupuudet tugeva pigistava jõuga nagu näiteks krabi sõrg. „Iga kiht teeb erinevat asja,“ ütles uurimuse esimene autor, Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Christine Ortiz.

Tugev väliskiht sisaldab väikeseid terasarnaseid osakesi, mis rünnaku korral aitavad löögi energiat laiali jaotada. Iga kojasse tekkida võiv pragu juhitakse graanulite abil eemale. Nii moodustuvad praod vaid pealmises kihis, kaitstes sisemisi kihte.

Pehmem keskmine kiht aitab rabedamat sisemist kihti purunemise eest kaitsta, selgitas Ortiz. Sisemine kiht kaitseb aga teo enda keha vigastuste eest. Kuna sisemine kiht on jäik, ei suru see rünnaku ajal looma kehale ning takistab nii traumade teket. Kolm kihti koos takistavad kojast läbimurdmist ning peavad vastu ka paindumisele.

Välimine ja keskmine kiht aitavad teol hüdrotermaallõhede karmides tingimustes ellu jääda, kuna need kihid on vastupidavad väga happelisele veele. Keskmine kiht kaitseb tigu lõhede äkiliste temperatuurimuutuste eest.

Koja struktuur võib tulevikus anda ideid paremate kehaturviste valmistamiseks sõduritele ja sportlastele. Kolmekihilisus ja kõver pind annavad kojale stabiilsuse ja tugevuse, mis on kehaturviste materjalide valikul kõrgelthinnatud väärtused, ütles Ortiz.

Ilmselt ei kasutataks siiski päris samu materjale, mis tigude kodades, kuna ka neil materjalidel on oma vead. Teadlased kasutaksid teo koda lihtsalt mudelina, mille põhjal panna paika uue materjali struktuur. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

 

11.03.2010 05:15

Kuidas näha läbipaistmatu materjali taha?

Materjalid nagu paber, värv ja bioloogilised koed on makroskoopiliselt läbipaistmatud, sest nendesse tungivad valguskiired hajuvad kiirelt ning näiliselt täiesti suvalises suunas.

Association Images/Scanpix 09.03.2010 18:21

iPhone tekitab sõltuvust

Stanfordi ülikooli teadlaste läbiviidud uurimus kinnitab tõsiasja, mida paljud iPhone’i kasutajad on kahtlustanud: Apple’i nutitelefon tekitab sõltuvust.

03.03.2010 16:06

Seade muudab naha puutetundlikuks ekraaniksVIDEO

Skinput on rakendus, mis lubab inimesel kuvada oma peopesale või käsivarrele näiteks nutitelefoni menüü.

16.02.2010 12:06

Haruldaste muldmetallide nappus on innovatsioonile suureks takistuseks (1)

Mitmete oluliste tehnoloogiliste innovatsioonide jõudmine massidesse seisab selle taga, et vajaminevaid keemilisi elemente ei ole piisavas koguses saada.

09.02.2010 12:30

Elektrilennukid läbimurde ootuses

Sisepõlemismootoriga lennukitest efektiivsema, usaldusväärsema ja vaiksema mootoriga elektrilennukid võivad kaasa tuua revolutsiooni lennunduses, kuid kõigepealt tuleb ületada mõningaid takistusi.

03.02.2010 12:08

Virgin viib rikkad ka ookeanisügavustesse

Lisaks kosmosesse sõitmisele on nüüd võimalik rentida allveelennuk ning sellega tuhandete meetrite sügavusele salapärast süvavee-elustikku imetlema sõita.

19.01.2010 10:20

Vasel põhinev materjal korjab õhust süsinikdioksiidi

Vase pind muutub oksüdeerudes roheliseks. Nüüd on teadlased aga leidnud vasel põhineva materjali, mis reageerib õhuhapniku asemel hoopis süsinikdioksiidiga.

11.01.2010 13:39

Mida on teadusmaailmast sel aastal oodata: elektriautod jõuavad turule

Sel aastal peaksid maailma vallutama hakkama laiale tarbijaskonnale mõeldud elektriautod.

08.01.2010 11:50

Jaapani teadlased tahavad süsihappegaasi metaaniks muuta (1)

Jaapani teadlased teatasid kolmapäeval plaanist hakata merepõhja maetud süsihappegaasi metaaniks muutma.

06.01.2010 11:46

Skype pakub uutes telerites kõrglahutusega videokõnesid

Skype’i videkõnede tehnoloogia võetakse kasutusele peagi turule jõudvates internetiühendusega kõrglahutusega telerites.

30.11.2009 11:34

Põrgutite tulevik: uued hiigelmasinad on tulekul (2)

Pärast rohkem kui aastast sunnitud pausi uuesti tööd alustanud suur hadronite põrguti LHC on hetkel küll maailma suurim masin, kuid füüsikute peades on mõlkumas juba märksa mastaapsemad plaanid.

23.11.2009 13:02

Osakeste põrgataja võtab hoo üles

Maailma suurim osakestepõrgataja on taas tööle pandud, et heita valgust Universumi varases staadiumis aset leidnud sündmustele.

15.11.2009 15:41

Elektriväli hävitab kasvajarakud (3)

Kõige ohtlikumaks ajukasvaja vormiks peetakse multiformset glioblastoomi, mis on kiiresti kasvav, keeruline ravida ja lõppeb peaaegu alati surmaga.

30.10.2009 16:29

Toulouse pimendab öiseid tänavaid (1)

Toulouse’i linn Prantsusmaal on esimesena maailmas rajamas intelligentset tänavavalgustussüsteemi, mis lülitab laterna täisvõimsusel tööle alles siis, kui keegi mööda öist tänavat liigub.

20.10.2009 12:08

Menukast materjalist leiti veidralt käituvad osakesed

Viimasel kümnendil on grafeen olnud materjaliteadlaste huviobjekt number üks. Õhus on lootus, et ühel heal päeval asendab grafeen praegu protsessorites kasutatava räni.

06.10.2009 18:06

Füüsika-Nobel anti infoajastusse viinud avastuste eest

Interneti ja digifotode olemasoluta ei kujutaks tänapäeva inimene enam oma elu ette. See igapäevane elu põhineb kolme teadlase tööl, kelle üle 40 aasta eest tehtud avastused pärjati täna Nobeli füüsikapreemiaga.

AFP/Scanpix 08.03.2010 16:50

Suur põrguti on jälle töös

Teadlased on uuesti sisse lülitanud maailma võimsaima aatomite põrguti, mille abil loodetakse leida vastuseid Universumi saladustele.

18.02.2010 13:18

Helilained aitavad trombe lõhkuda

Uus katsejärgus olev tehnoloogia võib aidata ravida ajuinfarkti.

12.02.2010 14:38

Varastatud pangakaarti saab kasutada ka PIN-koodi teadmata (3)

Briti teadlaste sõnul ei ole PIN-koodiga pangakaardid turvalised, sest kurjategijad on leidnud meetodi, kuidas kasutada varastatud pangakaarte PIN-koodi teadmata.

05.02.2010 12:40

Meteoriidist leiti teemandist kõvemaid kristalle (1)

1971. aastal Soomes maha kukkunud meteoriidist leiti kristalle, mis ületavad kõvaduselt teemandi vastava näitaja.

20.01.2010 11:58

Süvameretigu aitab tugevamaid turviseid valmistada

Süvameres elavat tigu rünnakute eest kaitsev koda võib aidata välja töötada paremaid kehaturviseid sõduritele.

13.01.2010 16:39

Kehaskännerite kasutuselevõtt lennujaamades venib

Pärast seda, kui terrorist üritas jõulude ajal USA-sse suunduvas lennukis õhkida oma aluspesusse peidetud lõhkeainet, kiirustavad lennujaamad kasutusele võtma kehaskännereid, mis selliseid rünnakuid vältida aitaksid.

08.01.2010 15:33

Mida on teadusmaailmast sel aastal oodata: televisioon muutub mobiilseks (1)

Lemmiksaate vaatamiseks ei pea enam koju ruttama, peagi saad telesaateid vaadata ka mobiiltelefoni vahendusel.

07.01.2010 12:48

Mida on teadusmaailmast sel aastal oodata: lennundus

Airbusi uue põlvkonna sõjaväe transpordilennuk A400M peaks sel aastal lõpuks valmima.

29.12.2009 13:19

Miks lennujaama turvakontroll alt vedas? (1)

Lennujaama turvakontrollis ei suudetud avastada nigeerlast, kes plaanis õhku lasta Amsterdamist Detroiti suunduva lennuki.

26.11.2009 13:11

Vetikatest saab valmistada paberõhukesi akusid (1)

Teadlased üle maailma püüavad välja töötada õhukesi painduvaid kergeid odavaid ja keskkonnasõbralikke akusid, mis ei sisaldaks metalli.

18.11.2009 20:41

NASA saadab teele uue kosmoseteleskoobi

NASA saadab järgmisel kuul Maa orbiidile infrapuna-kosmoseteleskoobi.

15.11.2009 15:32

Elektriangerjas andis inspiratsiooni uute akude loomiseks (1)

Ameerika teadlased on välja töötanud aku, mis võtab elektri tootmisel eeskuju elektriangerjast.

29.10.2009 11:03

Venemaa plaanib tuumajõul Marsile lennata (3)

Venemaa kosmoseagentuuri juht avaldas arvamust, et Venemaa peaks hakkama arendama tuumaenergiat kasutavaid kosmoselaevu, millega saaks inimese Marsile saata.

12.10.2009 17:09

Prantsusmaal avati maailma esimene energiat tootev büroohoone (1)

Elithis Tour on Dijonis Prantsusmaal asuv kümnekorruseline büroohoone, mis on valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest ning toodab rohkem energiat kui kulutab.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus