2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid
21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Suure tõenäosusega loete te praegu neid ridu LED taustavalgustusega ekraanilt. Ekraanile loovad kujutise valgust kiirgavad dioodid ehk leedid, mis muudavad tänu uutele pooljuhtmaterjalidele elektrienergiat väga väikeste kadudega nähtavaks valguseks. Just sellepärast on need hinnatud ja üha enam kasutatavad valgusallikad. Maailma juhtiv tehnoloogiafirma Samsung aga usub, et sellised dioodid võiksid ühe energiaühiku kohta anda veelgi rohkem ja kvaliteetsemat valgust. Et see võimalikuks saaks, otsustas Samsung kasutada Tartu ülikooli füüsikute ja materjaliteadlaste sellealast aastatepikkust kogemust ja teadmisi.

Nii sõlmisid Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ja Samsungi Jaapani instituudi asepresident Kazushige Mori äsja koostöölepingu, et teadusasutused saaks hakata üheskoos arendama uusi tõhusamaid materjale leedide, valgete valgusdioodide tarbeks.

“Rohkem valgust! Ühise uurimistöö eesmärk on saada rohkem nähtavat valgust ühe elektriühiku kohta,” võttis Kirm kokku lepingust oodatava kasu.   

Tartu ülikoolis koostööd juhtiv materjalide kompuuter-modelleerimise professor Mikhail Brik täpsustas, et Samsungi Jaapani instituut ja Tartu ülikool hakkavad koos välja töötama uudseid optilisi materjale - fosfoore. “Lihtsalt öeldes on need materjalid, mis UV-kiirguse või mõnd teist tüüpi stimuleerimise toimel ise nähtavat valgust toodavad. Neid materjale kasutatakse laialdaselt ka televiisorite, mobiiltelefonide ja paljude teiste kaasaegsete elektroonikaseadmete ekraanides,” rääkis ta.

LED-id, eestipäraselt leedid, mängivad igapäevases valgustuses järjest tähtsamat rolli nii kodudes kui ka linnaruumis. “Need on tänapäevase materjaliteaduse üks kuumi teemasid. Seda kinnitab ka tõsiasi, et selle aasta Nobeli füüsikapreemia pälvis rühm Jaapani ja Ameerika teadlasi, kes lõid sinise valgusdioodi. See leiutis on muutnud valgustitööstuse tulevikku ja sellel on tähtis roll inimkonna energianälja piiramisel,” kõneles Brik.

Brik, kes pälvis möödunud aasta Eesti teaduspreemia täppisteaduste alal, töötab Tartu ülikooli füüsika instituudis, kus teadlased arendavad muu hulgas välja erinevaid funktsionaalseid materjale. Peamiselt keskenduvad nad uute ja võrdlemisi väheuuritud materjalide optilistele ja spektroskoopilistele omadustele ning nende võimalikule rakendamisele. Enim huvitab neid nende materjalide luminestsents ehk valguskiirgus, mida ained hakkavad kiirgama siis, kui neid ergastatakse valguse või elektrivooluga. Selliseid materjale kasutatakse mitmetes valgustites, ekraanides ja laserites, kuid rakendatakse ka sensorites, meditsiinilises diagnostikas ja teraapias, kvantoptilises kommunikatsioonis ning päikeseenergeetikas.

Professor Mikhail Brik lisas, et Tartu ülikoolis teostatakse sarnaste materjalide kiirguse omaduste teoreetilisi analüüse, arvutusi. “Lähtudes koostööst Samsungiga, peaksid sellealased eksperimendid toimuma aga Jaapanis.”

Tartu ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul näitab koostööleping, et Tartu ülikooli teadlaste töörühmad suudavad pakkuda rahvusvahelist heal tasemel konkurentsi ka siis, kui vastavat tööstusharu Eestis ei ole. Ta lisas, et koostöö tugevdab teadussidemeid Eesti ja Jaapani ning teadusmaailma ja tööstuse vahel, aidates kaasa Tartu ülikooli nähtavamaks tegemisele maailmas.

“Professor Mikhail Brikil ja tema töörühma tipptasemel teadustööl on suur potentsiaal, mis on pälvinud maailma ühe juhtiva kõrgtehnoloogiaettevõtte – Samsungi – tähelepanu,” sõnas Kirm.

Krasnodarist pärit professor Brik on tegelenud valgustitööstust huvitavate materjalide omaduste uurimise ja modelleerimisega juba üle kümne aasta, neist viimased viis Tartu ülikooli professorina teaduse rahvusvahelistumise programmi DoRa toel. Varem on ta töötanud lisaks koduülikoolile ka Kirde-Aafrikas Eritreas, Iisraelis ning Jaapanis.

 

EUROFusion 17.12.2014 16:31

Tartu ülikooli füüsikud aitavad Päikese Maale tuua (9)

Füüsika instituut arendab tehnoloogiat, mis lubab jälgida tuumaasünteesireaktori seinte olukorda.

Riverside´i California ülikool 04.12.2014 17:32

Korduvkasutatav paber tõotab kokkuhoidu

Kuidas luua paberit, millele saaks printida erinevat teksti mitukümmend korda?

21.11.2014 09:36

Tartu ülikool täiustab Samsungiga LED-valgusteid

Samsung ja Tartu ülikooli füüsikud ja materjaliteadlased loovad paremaid LED-valgusteid.

21.10.2014 12:00

Fotoonika aabits

Täna tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist fotoonikapäeva.

08.10.2014 16:33

Füüsika-Nobeli pälvisid sinise valgusdioodi loojad

Kolme jaapanlase leiutis on kasutusel valgustites, nutiseadmetes ja koduelektroonikas. Kommenteerib Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

27.06.2014 15:37

Nutiplaaster mõõdab emotsioone (1)

Kas kananahk tuleb ihule hirmust või hoopis hea muusika pärast?

18.06.2014 14:45

Esmalt heli, siis pilt. Nüüd edastab telefon ka lõhnu

Esimene lõhnasõnum liikus eile Pariisis New Yorki.

10.06.2014 18:16

Kiiruskaameratele lisanduvad alkoholiaure püüdvad laserid (5)

Poola teadlaste leiutis tabab teel sõitvatest autodest etanooliaurud.

22.05.2014 16:00

Kuidas tekitada üliveekindlaid pindu? (1)

Mikroskoopiline muster sunnib veetilgad pallina eemale hüppama.

30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (1)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

27.03.2014 14:21

Kuidas takistada võltsijaid?

Nanohõbedast muster kinnitab toote ehtsust.

13.02.2014 16:24

Termotuumasünteesi uuringud jõudsid uue teetähiseni (3)

USA füüsikud said termotuumareaktsioonist rohkem energiat kui kulus vesiniku süütamiseks.

04.02.2014 16:53

Loodi kõige väiksem LED-lamp

Pisike valgusdiood koosneb ühest molekulist.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

12.12.2013 10:37

Taevakivist leitud üliväikesed teemandid näitavad nanotehnoloogias uusi võimalusi (1)

Poole sajandi eest Maale kukkunud meteoriit, mis on vanem kui Päikesesüsteem, sisaldab teadaolevalt kõige väiksemaid eriliste kiirgusomadustega teemante.

Tartu ülikool 28.11.2014 18:50

Robotexil saab tasku pista endast tehtud 3D-pildi

Kuidas näed välja sina kolmedimensioonilisel pildil? Otsi Robotexilt üles Tartu ülikooli haridusteadlased ja saa teada!

10.11.2014 09:50

Tartlased ehitasid uudse ekskavaatori (5)

Tartlased said valmis uudse väike-ekskavaatori prototüübi.

09.10.2014 16:47

Nobeli keemiaauhinna said kolm füüsikut (1)

Milleks kõlbab fluorestsentsmikroskoop?

16.09.2014 16:31

Tipptehnoloogilised töökad käed - robot õpib nõusid koristama

Laua koristamine on üks esimesi töid, millega väikelapsed vanemaid abistavad. Kas robotile saab õpetada kruuside ja taldrikute nõudepesumasinasse ladumist?

19.06.2014 15:52

Robot sõidab hääletades läbi Kanada

Üksi rändav masin paneb inimeste usaldusväärsuse proovile.

16.06.2014 17:28

Nanosüsinikust kiip asendab ajukuvamise

Süsiniku nanotorukesed püüavad terahertskiirgust isegi toatemperatuuril.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

03.05.2014 09:10

Kas grafeen kahjustab keskkonda? (2)

Üliõhukesest süsinikust nanoosakesed püsivad veeringes.

28.04.2014 15:32

Pisimat ajakirja näeb ainult mikroskoobiga

Uudne tehnoloogia lubab terve ajakirja mahutada soolatera suurusele pinnale.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

10.02.2014 10:24

Grafeen juhib elektrit arvatust kümme korda paremini

Erilisel moel toodetud grafeen sobib elektroonikaseademetesse.

02.01.2014 18:57

Ohvri silmad reedavad kurjategija

Pantvangi silmade peegeldusest saab kätte kurikaela näopildi.

16.12.2013 21:05

Haiglaid ähvardab radioaktiivse isotoobi puudus

Radioaktiivsete isotoopide tootmiseks otsitakse uusi viise.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus