Vanad rehvid saavad uue elu

Üle poole kasutatud rehvidest jõuavad kas prügimäele või põletatakse. Ümbertöötlemisele jõuab neist väike osa, peamiselt seetõttu, et kasutatud rehvid pole vulkaniseerimisprotsessi tõttu uute rehvide valmistamiseks sobiv tooraine.

Ameerika Ühendriikides visatakse iga aasta minema 300 miljonit rehvi, väike osa neist läbib nüüd ettevõtte nimega Lehigh Technologies innovaatilise ümbertöötlemisprotsessi, mille käigus rehvid külmutatakse ja seejärel purustatakse peenikeseks tolmuks, kirjutas Technology Review.

Vulkaniseerimine on keemiline protsess, mis seisneb tavaliselt väävli lisamises polümeeride koostisse. Väävel moodustab sildu polümeeride ahelate vahel ning muudab materjali seega mehaaniliselt vastupidavamaks ja keemiliselt inertsemaks. Vulkaniseeritud toodeteks on näiteks autorehvid, hokilitrid ja kingatallad.

Hea mehaaniline vastupidavus ja keemiline inertsus on kahtlemata paljudel juhtudel head omadused, kuid materjalide ümbertöötlemise muudavad nad väga komplitseerituks. Kummi devulkaniseerimine on kulukas keemiline protsess, mistõttu on lihtsam kasutatud rehvid minema visata.

Lehigh Technologies läheneb asjale teistmoodi. Kõigepealt rebitakse materjal umbes sentimeetri-suurusteks tükkideks. Saadud tükid segatakse vedela lämmastikuga, mis jahutab kummi –100 kraadini. Sellise temperatuurini jahutatud kumm muutub rabedaks, nii et teda saab kuulveski abil peeneks 180-mikromeetrise terasuurusega pulbriks jahvatada.

„Saadud pulber on keemiliselt muutunud omadustega. Suurem pindala võimaldab luua keemilisi sidemeid teiste materjalidega,“ ütles Lehigh Technologies’ tegevjuht Alan Barton. 2006. aastal avas ettevõte esimese tehase, mis suudab aastas ümber töödelda neli miljonit rehvi. Vaatamata müügimahu 40-protsendilisele suurenemisele eelmisel aastal töötab tehas siiani poole võimsusega. Bartoni arvates on osaliselt nende kummipulbrit kasutades valmistatud praeguseks 30 miljonit rehvi, ehkki ühest rehvist moodustab nende ümbertöödeldud materjal umbes 3–7 protsenti.

Suuremat protsenti ei ole veel võimalik saavutada, sest kummipulber on ikkagi endiselt vulkaniseeritud. Süsiniku aatomid polümeeriahelates on seotud väävli aatomitega, mistõttu ei saa nad moodustada tugevaid kovalentseid sidemeid teiste ainetega. Lehigh Technologies avas ka uurimiskeskuse, mille ülesandeks on uurida võimalusi pulbri pinna töötlemiseks, et muuta see keemiliselt reaktiivsemaks.

Rehvivalmistajad tarbivad suurema osa ettevõtte toodangust, kuid kolmandik sellest leiab kasutust plasti ja värvide tootmisel. Lehigh Technologies’i tooted PolyDyne ja MicroDyne võivad asendada kuni 40 protsenti polümeeridest, millest plasttooteid valmistatakse. PolyDyne’i hind on poole odavam ümbertöötlemata kunstkummist ja polüpropüleenist ning moodustab umbes kolmandiku loodusliku kummi hinnast.

• Tweet