21.04.2010 13:13
Vanad rehvid saavad uue elu
Üle poole kasutatud rehvidest jõuavad kas prügimäele või
põletatakse. Ümbertöötlemisele jõuab neist väike osa, peamiselt seetõttu, et
kasutatud rehvid pole vulkaniseerimisprotsessi tõttu uute rehvide
valmistamiseks sobiv tooraine.
Ameerika Ühendriikides visatakse iga aasta minema 300
miljonit rehvi, väike osa neist läbib nüüd ettevõtte nimega Lehigh Technologies
innovaatilise ümbertöötlemisprotsessi, mille käigus rehvid külmutatakse ja
seejärel purustatakse peenikeseks tolmuks, kirjutas Technology Review.
Vulkaniseerimine on keemiline protsess, mis seisneb
tavaliselt väävli lisamises polümeeride koostisse. Väävel moodustab sildu
polümeeride ahelate vahel ning muudab materjali seega mehaaniliselt
vastupidavamaks ja keemiliselt inertsemaks. Vulkaniseeritud toodeteks on
näiteks autorehvid, hokilitrid ja kingatallad.
Hea mehaaniline vastupidavus ja keemiline inertsus on
kahtlemata paljudel juhtudel head omadused, kuid materjalide ümbertöötlemise
muudavad nad väga komplitseerituks. Kummi devulkaniseerimine on kulukas
keemiline protsess, mistõttu on lihtsam kasutatud rehvid minema visata.
Lehigh Technologies läheneb asjale teistmoodi. Kõigepealt
rebitakse materjal umbes sentimeetri-suurusteks tükkideks. Saadud tükid
segatakse vedela lämmastikuga, mis jahutab kummi –100 kraadini. Sellise
temperatuurini jahutatud kumm muutub rabedaks, nii et teda saab kuulveski abil
peeneks 180-mikromeetrise terasuurusega pulbriks jahvatada.
„Saadud pulber on keemiliselt muutunud omadustega. Suurem
pindala võimaldab luua keemilisi sidemeid teiste materjalidega,“ ütles Lehigh
Technologies’ tegevjuht Alan Barton. 2006. aastal avas ettevõte esimese tehase,
mis suudab aastas ümber töödelda neli miljonit rehvi. Vaatamata müügimahu
40-protsendilisele suurenemisele eelmisel aastal töötab tehas siiani poole
võimsusega. Bartoni arvates on osaliselt nende kummipulbrit kasutades
valmistatud praeguseks 30 miljonit rehvi, ehkki ühest rehvist moodustab nende
ümbertöödeldud materjal umbes 3–7 protsenti.
Suuremat protsenti ei ole veel võimalik saavutada, sest
kummipulber on ikkagi endiselt vulkaniseeritud. Süsiniku aatomid
polümeeriahelates on seotud väävli aatomitega, mistõttu ei saa nad moodustada
tugevaid kovalentseid sidemeid teiste ainetega. Lehigh Technologies avas ka
uurimiskeskuse, mille ülesandeks on uurida võimalusi pulbri pinna töötlemiseks,
et muuta see keemiliselt reaktiivsemaks.
Rehvivalmistajad tarbivad suurema osa ettevõtte toodangust,
kuid kolmandik sellest leiab kasutust plasti ja värvide tootmisel. Lehigh
Technologies’i tooted PolyDyne ja MicroDyne võivad asendada kuni 40 protsenti
polümeeridest, millest plasttooteid valmistatakse. PolyDyne’i hind on poole
odavam ümbertöötlemata kunstkummist ja polüpropüleenist ning moodustab umbes
kolmandiku loodusliku kummi hinnast.
Just plasttoodete valmistamist peavad ettevõtte investorid kõige
lubavamaks tulevikusuunaks, sest PolyDyne saab moodustada neist suure osa,
alandab toodete hindu ning paljudel juhtudel parandab ka nende omadusi.
Plasttoodete turg on aga väga suur.