10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

Maailma esimene tehiskaaslane, 1957. aasta 4. oktoobril kolmeks kuuks Maa ümber tiirlema lastud Sputnik-1 polnud mingi hiiglane. 58-sentimeetrise läbimõõduga kerajas korpus koos nelja antenniga kaalus 83,6 kilo.

Tartus sadade üliõpilaste osavõtul kokkupandav, praegu prototüübina mitmesuguseid katseid läbiv Estcube-1 on aga lausa kääbus, mida võiks võrrelda veidi välja venitatud Rubicu kuubikuga või väravpalliga, millel kumerused maha lõigatud, kirjutas Tartu Postimees.

Väiksusest ja kõigest kilosest massist hoolimata tuleb satelliidi üleslaskjale maksta 60 000 eurot. Missioon loetakse õnnestunuks, kui kuupsatelliidist õnnestub avakosmoses välja kerida 10-meetrine alumiiniumist nanojuhe – elektriline päikesepuri – ning tõestada, et laetud osakeste ja purje vastasmõju tulemusel tõukab puri satelliiti.

Suure asja algus

Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni 2004. aastal avaldatud idee järgi saab juuksekarvast kaks-kolm korda peenemate nanojuhtmetega panna kosmoseaparaadid liikuma, kasutades Päikesest lähtuvat laetud osakeste voogu.

Estcube’i programmi juhi füüsikadoktorant Silver Läti sõnul on kaugem eesmärk selgitada, kas analoogselt, kuigi kümneid kordi pikemate juhtmetega võiks liigutada ka suuri tehiskaaslasi.

«Praegu venitavad satelliidid kosmoses välja kümmekond aastat, kuni nad alla kukuvad ja atmosfääris ära põlevad,» selgitab Lätt. «Päikesepurje laadne uuendus võiks pikendada nende eluiga mitu korda.»

Lätt lisab, et teoorias saaks saata Estcube’i-suguse satelliidi missioonile Jupiterile, kui tema küljes tolkneks üle saja sellise traadi, igaüks 20 kilomeetrit pikk.

Täisringi ümber Maa teeb Estcube-1 pooleteise tunniga, olles Eestis antennidele järjest püütav kümmekond minutit.

Peaaegu valmis kujul on Estcube’i rühmal praegu ette näidata tulevase satelliidi prototüüp. Peaaegu tähendab, et tööle on pandud ja osa katseid läbinud detailid – pardaarvuti, kaamera jne –, kuid omavahel neid ühendatud pole.

Näiteks peab pardaarvuti jääma kosmoses kindla peale tööle ka mõne miinuskraadi juures ja 60-kraadises soojuses. Kliimakambri katsed on varuga, ekstreemsemad. Arvuti peab elama üle nii 40 kraadi külma kui 80 kraadi sooja.

«Üht-teist, mida tuleb parandada, oleme ka juba leidnud,» räägib pardaarvuti spetsialist Indrek Sünter. «Kahtlustan, et olen jootnud protsessorit liiga kõrgel temperatuuril.»

Väga tähtsad on ka vibrostendikatsed, mis matkivad kanderaketi stardiga kaasnevat mehaanilist ja akustilist värinat. Lisaks kontrollitakse prototüübi, hiljem loomulikult ka valmis satelliidi käitumist vaakumis ning magnetväljas.

«Vaakumiga arvestamine on ülioluline, sest kui näiteks kasutada detailide ühendamisel liimi, milles on õhumulle, võivad need satelliidi jõudmisel kosmosesse tehiskaaslase ühenduskohtadest lahti pressida,» toob näite Silver Lätt.

Antenniks mõõdulint

Prototüüp on viis korda suurem kui kosmosesse lennutatav satelliit, mille korpuse mõõtmed on 10 x 10 x 10 sentimeetrit. Kohe väikest satelliiti teha pole arukas, sest seal on palju imepeent näputööd, kuid katsete tulemusel võib see kõik osutuda kasutuskõlbmatuks.

Väiksus on mingil määral seotud küll satelliidi kaaluga ja sellest johtuvalt ka üleslaskjale makstava summaga, kuid esmatähtis on tudengisatelliidi vastavus Cube-SAT standardile, mille kasutamisega on kogemused. Nimelt paigutub Estcube-1 spetsiaalsesse salve, kust paisatakse paariminutiliste vahedega kosmosesse veel kümmekond kuupi nagu herneid hernepüssist.

Alumiiniumraamiga satelliidi iga tahku katavad 0,1 millimeetri paksusest ränikihist päikesepaneelid. Silver Lätt tõdeb, et titaanist karkass oleks tugevam ja kergem, aga kättesaamatult kallis. Alumiinium ajab asja ära.

Kosmoses mõõdulindina lahti rulluvaks antenniks passitataksegi ilmselt mõõdulint. Just selline, nagu me igaüks võime osta ehituspoest: berülliumi ja vase sulam.

Katse päädib hävitusega

Estcube’i satelliit asub kava kohaselt orbiidile Maast 600–800 kilomeetri kaugusel ning hakkab seal kihutama 7,8 kilomeetrit sekundis ehk 28 000 kilomeetrit tunnis. Täisringi ümber Maa teeb tehiskaaslane 90 minutiga, olles Eestis raadioantennidele püütav kõige rohkem kümme minutit korraga.

Teadlaste rehkendused ütlevad, et õhutakistuse tõttu, kuigi see on üliväike, peaks tudengisatelliidi orbiit vähenema 25 aastaga sedavõrd, et satelliit kukub ise alla. Oma väiksuse juures peaks ta atmosfääri sisenemisel täielikult ära põlema.

Kui aga side satelliidiga osutub kvaliteetseks, ei kavatse tudengite kosmosemeeskond veerandsada aastat oodata. Missiooni plaanitav kestus on aasta. Niipea, kui päikesepurje on küllalt katsetatud, püütakse satelliiti purje enda abil aeglustada, et see kiiremini häviks ega jääks kosmosesse prügiks.

Eesti kaasatus Euroopa Kosmoseagentuuri paneb küllap nii mõnegi küsima, miks aetakse asju Indiaga. Silver Läti sõnul on põhiküsimus just suhteline odavus, kuid ka teiste võimaluste piiratus. Nimelt on kuupsatelliitide üleslaskmiseks paslik kanderakett Euroopa Kosmoseagentuuris alles loomisel.

Estcube’i tegijad

•    Tartu Ülikooli füüsika-, IT- ning geenitehnoloogia tudengid.

•    Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse ja telekommunikatsiooni eriala tudengid.

•    Lennuakadeemia side ja navigatsiooni eriala tudengid.

•    Logica Eesti aitab kirjutada tarkvara, mis hakkab haldama satelliidiga peetavaid sideseansse.

•    Protolab paneb kokku raami, mis peab satelliiti koos hoidma.

•    Estcube’i projektist käib läbi ligi 200 üliõpilast. Korraga on tegevad 20–25 tudengit ning kuni kümme eksperti, kes tudengeid nõustavad.

•    Estcube’i suuremad toetajad on EAS, Tartu Observatoorium, Farnell Eesti, Logica Eesti ja Atlassian.

 

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

29.12.2011 13:23

Eesti geoloog uurib õhuhapniku tekke ajastut

10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

27.08.2011 10:44

Mutant päästab mutanti

Kas Andrus Veerpalu on tõepoolest mutant?

11.06.2011 10:03

Ultraviolettkiirgus tapab, vanandab

Päikese elektromagnetkiirguse hulka kuuluv ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus jaguneb kolme alaliiki.

21.05.2011 20:19

Masinad loevad meie mõtteid (2)

Mis juhtub, kui panna kokku peakomplekt, mida kasutatakse arvutimängudes tegelaste mõtte teel juhtimiseks, ning Volkswagen Passat? Tulemuseks on käte ja jalgade abita liigutatav auto. Juht mõtleb: "Keera paremale!", ja auto rattad pöörduvad.

12.05.2011 19:24

Päike – kas hea haldjas või õel nõid? (1)

Tähtede suures perekonnas on meie Päike tagasihoidlik täht, mil vanust umbes 4,6 miljardit aastat.

26.04.2011 19:52

See on meie loomuomane ahviäri

Inimestele meeldib uskuda, et oleme ainulaadsed. Meie liik saab hakkama asjadega, milleks siin planeedil pole võimeline ükski teine liik. Meil on ühiskond, kõrgelt arenenud tehnoloogia, tänu keelele suudame üksteist mõista.

13.04.2011 13:09

Patsiendi murest sai teadus

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

26.03.2011 10:39

Maailma salapäraseim raamat

On see keskaegne nõiakunstiõpik? Meditsiinikäsiraamat? Raamat, kuhu on tallele pandud keskaegse alkeemiakunsti kõige suuremad saladused? Keegi ei tea.

08.03.2011 09:46

Südamejuustu saatus tabab paljusid tooteid

Hiljuti Südamejuustu tervistava mõju küsimärgi alla seadnud Euroopa toiduohutusameti esindaja sõnul ei saa amet oma nõudmistes erandeid teha ei E-Piima sarnastele väiketootjatele ega hiidudele.

24.01.2011 15:07

Elu viiruste keskel

"20–30 eri tüüpi viirust kükitab igas inimeses," pakub Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor. "Ja kõik neist pole kaugeltki kahjulikud. Viirus ei oota tingimata hetke, et haiget teha."

29.12.2010 09:55

Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

Klimatoloog Ain Kallis ei julge küll kindlalt öelda, et mõne kümnendi pärast ilm praegusest veel külmemaks läheb, aga akadeemik Anto Raukas kinnitab: väike jääaeg on juba käes ja selle tipp tuleb paari aasta pärast.

27.11.2010 19:58

24-aastaselt doktoriks

Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.

16.11.2010 10:43

Arvutimängud panevad matemaatika proovile

Miks on nii, et meelelahutuslikud video- ja arvutimängud tekitavad sõltuvust, aga õppimiseks loodud mängud on nii palju igavamad, et ei ärata lastes eriti huvi, sõltuvusest rääkimata?

14.12.2011 09:26

Eesti teadlaste avastus avab uusi võimalusi viljatuse ravis

Esimestena maailmas andsid Eesti teadlased täieliku ülevaate, millised geenid ja valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale.

07.10.2011 08:31

Sõjateadus on lõhkekehade ees siiani jõuetuks jäänud

Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.

29.08.2011 13:37

Veerpalu kaitsev teadlane kritiseerib dopingutesti usutavust

Dopinguproovis ­vahele ­jäänud Andrus Veerpalu ­abistav Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks väidab, et seniste teadusandmete põhjal on võimatu hinnata, mida kasvuhormooni test üldse mõõdab, kirjutas Postimees.

11.06.2011 10:10

Päike ja vähk keksivad käsikäes

Päikesepõlenud nahas marsivad miljonid rakud vabasurma – see on organismi meeleheitlik katse vaigistada vähiohtu. Kas see ka sajaprotsendiliselt läbi läheb, on juba õnne küsimus.

06.06.2011 10:09

Tartu teadlane lõi hepatiidi-hiired

Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud viirushaigusele ravi otsimisel.

18.05.2011 11:48

Arheoloogid uurivad ristisõdade mõju Eesti loodusele

Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.

01.05.2011 17:01

Siirdeaja lapsed

Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.

14.04.2011 20:42

Teadlane kavatseb ümber lükata kahtlused Helluse bakteri kohta

08.04.2011 19:07

Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada

Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

01.03.2011 20:59

Teadlased panevad tulnukale raadiosaatja kaela

Inimene tõi aastakümneid tagasi Eestisse kährikud. Nüüd on see võõrliik meil haiguste ja parasiitide levitaja ning endast väiksemate söömise pärast põlu all.

04.01.2011 20:35

Külmad talved võivad saada normiks

Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus peab viimaste aastate ilmaolusid tavaliseks looduslikuks protsessiks, kuid pakub, et kümne-kahekümne aasta jooksul tuleb külmasid talvesid rohkem kui viimasel paaril aastakümnel, kirjutas Postimees.

28.11.2010 16:48

Jaanus Harro: keelaks nii palju, kui ühiskond välja kannatab (1)

Psühhofarmakoloog, Tartu ülikooli professor rääkis Eesti Päevalehele, mis kisub inimesi tarvitama psühhoaktiivseid aineid ja mida saab ära teha, et neid liiga palju ei tarbitaks.

20.11.2010 17:03

Jaan Tallinn: Tuleb mõelda, kuidas tark arvuti seinast välja tõmmata

Skype’i looja Jaan Tallinn rääkis Eesti Päevalehele oma tööst, privaatsusest, tarkade arvutite ohtlikkusest, tehnoloogia arengust ja oma tehnoloogiapessimismist.