07.08.2010 10:10
EPL: Eestlased on leiutanud unikaalse liikumissuuna määramise seadme
Amatöörorienteerujast leiutajal ja ettevõtjal Jüri Järvisel tekkis
huvi, kas inimest saab panna vaistlikult tunnetama põhjasuunda, nii
nagu ilmakaarte taju on loodusest kaasa antud rändlindudele.
„Orienteerumisspordis aeglustab kompassi jälgimine liikumist ning
kursilt kaldumised on sagedased,” kirjeldas ta ilmakaare suunatunnetuse
vajadust oma lemmikharrastuse juures. Sealt sündis idee ehitada seade,
mis võimaldab kasutajal olla pidevalt teadlik oma liikumissuunast.
Katseeksemplari ehitamiseks esitas ta EAS-ile koostöös Tartu ülikooliga
taotluse 50 000 krooni suuruse innovatsiooniosaku saamiseks. Järvise
ettevõtte Formaks tellimusel ehitas Tartu ülikooli
tehnoloogiainstituudi magister Alo Peets professor Alvo Aablo
juhtimisel saadud toetuse eest orienteerumisvöö prototüübi.
Seade koosneb ümber rindkere kinnitatavast elastsest vööst
(sportlastel pulsisageduse mõõtmiseks kasutatav vöö), millel asetsevad
ringiratast 12 vibromootorit. Need on samasugused, nagu kasutatakse
mobiiltelefonides vibrosignaali tekitamiseks. Lisaks koosneb seade
elektrilisest kompassist, juhtelektroonikast ning patareiplokist.
Vibromootorid annavad kasutajale kerge kõditusega kindla ajavahemiku
järel märku, millisesse suunda jääb põhi. Sedasi on orienteeruja
pidevalt teadlik oma liikumissuunast. „Kui põhi on teada, siis
ülejäänud ilmakaared suudab kasutaja oma peas paika panna,” selgitas
idee autor.
Tehniliselt lihtne
Liikumissuuna asimuudi väärtus saadakse orienteerumisvöö
elektriliselt kompassilt. Erinevalt GPS-seadme põhisest
orienteerumisseadmest ei vaja orienteerumisvöö satelliitsignaali.
Seetõttu saab seda kasutada ruumides, kõrgete hoonete ja mägede vahel,
tihedas metsas – kõikjal, kus puudub GPS-signaali levi või ei ole see
küllaldane.
Prototüübi ehitust TÜ poolt juhtinud polümeersete materjalide
tehnoloogia professori Alvo Aablo sõnul on orienteerumisvöö tehniliselt
lihtne, kuid seadme teeb ainulaadseks seal kasutatud komponentide
rakendamine kirjeldatud eesmärgil.
Kasutatav mitmes valdkonnas
Järvise sõnul kinnitavad katsetused prototüübiga, et saadud
lahendus on igati toimiv. Et see tootmisse anda, tuleb seadeldist veel
disainida. „Orienteerumisvöö saab projekteerida umbes sama õhukesena
ning samasuguse kujuga nagu tavaline pulsianduri vöö. See süsteem oleks
isegi mõistlik integreerida pulsianduri vööle ja seda saaks siis
kasutada maastikul liikuja optimaalseima liikumiskiiruse määramiseks,”
tutvustas Järvis.
Seadeldist saaks kasutada veel mitmes valdkonnas. Näiteks
oleks see abimeheks pimedatele, aga ka sõduritele ilmakaarte määramisel
lahingutegevuses.
Maailmas analoogne seadeldis puudub ja Järvis usub, et keegi
võtab varem või hiljem selle tootmise käsile. Tema hinnangul võiks
aparaat maksta umbes 3000 krooni ning kui see integreeritaks
pulsianduri vööle, kerkiks selle hind umbes 1500 krooni.