EPL: Geeniuurija Mait Metspalu: peagi teame enam ka eestlaste juurtest

Ajakirjas Nature ilmus eelmisel nädalal artikkel, milles Eesti biokeskuse teadlased selgitavad, kuhu ulatuvad juudi kogukondade juured.

Uurimisrühma üks eestvedajaid, biokeskuse teadusdirektor Mait Metspalu räägib Eesti Päevalehele antud intervjuus lähemalt nii sellest, mis on selgunud juutide pärinemise kohta, kui ka sellest, milliseid tulemusi võib oodata soome-ugri rahvaste päritolu kohta.

Kuidas Eesti teadlased juutide juuri uurima sattusid?

Ega me ei sattunud, vaid ise tahtsime ja läksime. Hakkasime selle teemaga tegelema päris ammu ja juutide kohta on see meie grupilt neljas pikem töö. Eriline on see uurimus selle pärast, et esimest korda vaatasime kogu genoomi. Enne seda oleme põhjalikult uurinud emaliini ehk mitokondri varieeruvust.

Mida selle uuringu põhjal juutide pärinemise kohta öelda saab?

Vaatamata sellele, et erinevad juudi kogukonnad on üksteisega kokku puutumata elanud tuhandeid aastaid teiste rahvaste seas, on kõik juudikogukonnad maru sarnased. Nii aškenaazi juudid, kes elavad Ida-Euroopas, Sefardi juudid, kes löödi 1492 ja 1497 välja Hispaaniast ja Portugalist ning liikusid Osmanite impeeriumisse, kuid ka Hollandisse, Usbekistani Buhhaara juudid, kes on legendi järgi seal elanud juba 2500 aastat, samuti Iraagi ja Iraani juudid kui ka Kaukasuses elavad Gruusia juudid ja mägijuudid. Kaks erijuhtu on India juudid ja Etioopia juudid. Juba Etioopia juudi pilti vaadates on selge, et ta on teise nahavärviga. Juut on ju ühelt poolt juudi emal sündinud laps, aga juudiks saab ka hakata, võttes vastu nende religiooni. Selles mõttes on see trikiga küsimus, et juudid ei ole klassikaline rahvus, vaid paljuski on juutlus defineeritud religiooniga.

Kas religioon ongi see põhjus, millega juudi kogukondade püsivust selgitada saab?

Absoluutselt. Teisalt ilmselt ka see, et igal pool on neid vähemal või rohkemal määral kiusatud ja see on pannud neid veelgi enam kokku hoidma. Kui sind ikka koos kõigi rahvuskaaslastega kuskile getosse elama pannakse, siis paratamatult aitab see omavaheliste abielude sõlmimisele kaasa.

Kujutate ette, milline torm oleks lahti läinud, kui uuring näidanuks, et juudid ei pärinegi Lähis-Idast?

Tüütu on see jah, et osa küsimustega on seotud poliitika. Samas, mingis mõttes poleks midagi juhtunud. Ega geenisarnasus saa olla aluseks tänapäeva poliitikale – see on ikka hoopis teine teema.

Tegelete juutide teemaga veel edasi. Mis suunas?

Näiteks armeenlased on juutidega suhteliselt sarnased ja nüüd tahame uurida detailsemalt, milline see sarnasus on. Teine asi, mis leiaks ilmselt jälle suurt kõlapinda, oleks see, kui saaksime kinnitada legendi, et juudid olid Egiptuses vangipõlves. Praegu me nende geenides sellest mingit märki ei näe, aga kui nad ka seal kohalikega eriti läbi ei käinud, siis ei pruugi sellest mingit jälge ollagi. Samas ei pruukinud ka Egiptuse vangipõlve ollagi. Võib-olla võtame selle küsimuse ükskord detailsemalt ette.

Tähelepanu toob ka raha järgmiste uuringute jaoks?

Ma ei tea, kui otsene suhe seda sorti tähelepanu ja raha vahel on. Raha jaotamise kriteeriumid on pigem ikka kuivemad ja see, kas mingi teema ühiskonnas kõlapinda leidis, ilmselt lõplikku otsust ei määra. Ma vähemalt loodan nii.

Põhimõtteliselt oleks võimalik teha samasugune uuring ka eestlaste kogukondade kohta. Kas sellel oleks mõtet?

Seda saaks teha küll, aga kuna selline uuring on väga kallis, siis ma väga selget motivatsiooni praegu ei näe. Üldisem soome-ugri töö on meil küll käsil ja see on mitmes mõttes kõige põnevam. Tahame vaadata kogu genoomi pealt soome-ugri rahvaste päritolu.

Võib sealt midagi uut ja üllatuslikku tulla?

Ma arvan, et revolutsiooni ei tule. Jutt Lõuna-Uuralitest on niikuinii juba vananenud. Kõige üldisemalt – viimase jäämaksimumi ajal 20 000 aastat tagasi – oli selline piirkond, kuhu inimesed jää eest pakku läksid, Lõuna-Ukrainas. Eks me laias laastus sealt tuleme. Samas on näiteks meie emaliinides signaale ka teisest sarnasest pelgupaikadest Pürenee poolsaarel. Spetsiifiline rännak Lõuna-Uuralitest mõeldi Soomes välja rahvusromantilise loo jutustamiseks. Juba siis, kui see teooria tekkis, arvasid paljud teadlased, et see on põhjendamatu.

Praegu toimub rahvaste segunemine väga kiiresti. Kas see tähendab, et tulevikus muutub selliste uuringute tegemine keerulisemaks?

Ühtepidi on mingi segunemine toimunud siin-seal kogu aeg. Näiteks Põhja-Aafrika inimesed on segu Euroopa ja Sahara-aluse Aafrika inimestest. Kui me võtame eestlased, siis meil on segunemist olnud läbi ajaloo päris palju. Samas, kui võtame geenivaramus analüüsitud eestlased ette, siis näeme, et vaatamata kõikidele segunemistele on Põhja- ja Lõuna-Eesti inimesed siiski selgesti eristatavad. Nende punktipilved küll kattuvad, aga need on vaieldamatult kaks erinevat pilve.

Kui isegi Põhja- ja Lõuna-Eesti inimesed on siiani erinevad, siis järelikult ei pea kartma, et kümne generatsiooni pärast on kogu Euroopa elanikkond täielikult ühte sulanud?

Ma arvan jah, et sellist üleüldist ühtlustumist ei toimu. Igasugusele jõule on vastujõud. Ühtlustumisele tekib vastukaaluks näiteks kogukonnastumine.

Teie meeskonnal on lühikese aja jooksul ilmunud mainekates teadusajakirjades mitu artiklit. Tundub, et olete väga heas vormis. Millest see tuleb?

See on pikaajalise hea planeerimise tulemus. Kui meie grupp hakkas asjaga tegelema, siis esimestel aastatel ei tulnud üldse artikleid. Aga meil on õnnestunud koguda väga hea kapital just proovide osas. Populatsioonigeneetika esimene lähtepunkt on see, et sul peavad need populatsioonid, mida uurida, proovides olemas olema. Selles suhtes oleme me väga edukad eelkõige osas, mis puudutab meist ida poole jäävaid alasid ja Indiat. India uurimise mõttes olime kaua aega üks paremini varustatud keskusi kogu maailmas, alles nüüd on indialased ise asjaga tõsiselt tegelema hakanud. Ma arvan, et need 30 000 proovi meie külmkappides ja erialased kontaktid on oluline baas, miks meil läheb hästi. Ja muidugi peavad olema ka küsimused, mis pakuvad huvi mitte ainult sulle endale, vaid laiemalt.

Millised uuringud teil veel pooleli on?

Globaalselt on endiselt kõige huvitavam maailma asustamine: millal ja mis pidi. Praegu arvame, et Euraasia asustamine toimus ilmselt umbes 50 000 aastat tagasi Aafrikast üle Araabia poolsaare Iraani idaosa kanti. Kuskilt sealt on mindud laiali ida ja lääne poole. Selle kallal tuleb edasi toimetada, sest see arusaam põhineb peamiselt mitokondri ja Y-kromosoomi varieerumisel ja kogu genoomi infot on seni veel vähe kasutatud. Samuti on käsil mitu üldist keelte ja geenide „koos või lahus” projekti. Ja kuna meil on nüüd olemas kogu genoomi andmed, tahame rohkem rõhku panna ka kohastumuste geneetika uurimisele – näiteks külma kliima või hõreda õhu talumisele.

Kirev seltskond

Rahvusvaheline koostöö

Osales 21 teadlast

Juutide põlvnemise uuringu tegi rahvusvaheline seltskond,  kelle hulgas on teadlasi nii Eesti, Iisraeli, USA kui ka mit­me teise riigi teadusasutustest. Sinna kuulusid Doron M. Behar (Iisrael ja Eesti), Bayazit Junusbajev (Eesti, Venemaa), Mait Metspalu, Ene Metspalu, Jüri Parik, Siiri Rootsi, Gyaneshwer Chaubey, Richard Villems (kõik Eesti), Ildus Kutuev (Eesti, Ve­nemaa), Saharon Rosset, Gen­nadi Judkovski, David Gurwitz, Batsheva Bonne-Tamir, Karl Skorecki (kõik Iisrael), Elza Khusnutdinova, Oleg Balanovski (Venemaa), Ornello Semino (Itaalia), Luisa Pereira (Portugal), David Comas (Hispaania), Tudor Parfitt (Suurbritannia), Michael F. Hammer (USA).