02.07.2010 11:46

EPL: Vene hing: tavaline tubli ja tore inimene

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Tihti kiputakse eri paigus elavatele inimestele omistama erinevaid loomuomadusi. Näiteks on laialt levinud arvamus, et venelasi iseloomustab eriline ja kordumatu loomuomaduste muster, mida tähistab salapärane termin „vene hing”, kirjutas Eesti Päevalehes Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur René Mõttus.

Mõistmaks, et inimesed erinevad üksteisest, ei pea olema eriline inimestetundja. Mõni on teistega võrreldes kartlikum ja muretseb peaaegu iga võimaliku asja pärast. Mõni torkab silma erilise rõõmsameelsusega ja sooviga seda igal võimalusel teistega jagada. Sedalaadi inimestevahelised erinevused on isiksusepsühholoogia põhiline uurimisteema. Isiksusepsühholoogid püüavad leida paremaid viise inimeste erinevuste süstemaatiliseks kirjeldamiseks, aga ka nende erinevuste põhjuseid. Samuti püüavad nad teha kindlaks inimeste isiksuseerinevuste tagajärgi. Venemaa on isiksusepsühholoogidele hea tööpõld. See on pind­alalt maailma suurim riik.

Geograafiline – ja ka kultuuriline – variatiivsus on seal märkimisväärne. Vaadake kaarti: Venemaal on võimalik elada nii Euroo­pa Liidu, Kesk-Aasia vabariikide, Hiina, Põhja-Korea kui ka Jaapani naabruses. Mägedes ja lauskmaal, tundras ja stepis, suurlinnades ja väga hõreda asustusega piirkondades. Samal ajal seob kõiki neid inimesi üks ühine joon: nad valdavad kõikjal vene keelt. Nii on Venemaal võimalik uurida väga erinevais paigus ja tingimustes elavaid inimesi ühes ja samas keeles, muretsemata küsimustiku tõlkeerinevuste pärast. Tartu ülikooli psühholoogia instituudis otsustasime me – Jüri Allik, Anu Realo, Anastassia Trifonova, Helle Pullmann ja allakirjutanu – 2005. aastal seda võimalust kasutada. Käivitasime uuringu, milles lõppkokkuvõttes osales ligi 11 000 vene tudengit 40 ülikoolist, mis paiknesid 34-s Venemaa eri administratiivpiirkonnas.

Karjalast Vladivostokini

Venemaa eri paigus elavate venelaste isiksuseomadusi võrreldes selgus, et elukohal polnud peaaegu mingit mõju. Inimeste isiksuseomadused ei sõltunud sugugi sellest, kas nad elasid Karjalas, Moskvas, Tatarimaal, Adõgees, Burjaatias, Vladivostokis, Sahhalinil või mõnes muus 27-st uuritud piirkonnast. See ei tähenda muidugi, et kõik inimesed oleksid olnud ühesugused – lihtsalt elukohal polnud erinevustega peaaegu mitte mingit pistmist. Niisiis, venelased kaldusid isiksuseomaduste poolest olema ühtviisi venelased kõikjal Venemaal. Järgmine samm oli küsida, missugused paistavad venelaste isiksuseomadused muu maailma taustal. See ei olnud lihtsalt niisama küsimus.

Laialt on levinud veendumus, et venelasi iseloomustavat kordumatu vene hing. Just seesama unikaalne vene hing tingivat paljude arvates ka Venemaa erilise staatuse teiste riikide ja ühiskondade seas. Venelased on erilised ja muu maailma lahendused – näiteks demokraatia – ei pruugi neile sobida. Kummati ilmnes, et luust ja lihast venelaste isiksusetestide keskmised tulemused olid väga sarnased paljudes teistes maades saadud keskmiste tulemustega. Uurisime 30 isiksuseomadust ja mitte ühegi pu­hul neist ei erinenud venelaste keskmised tulemused märkimisväärselt paljude teiste maade keskmisest. Maakeeli öeldes tähendab see, et keskmine venelane on oma isiksuseomaduste poolest täiesti tüüpiline maailmakodanik. Kirjanduses on vene hingest korduvalt värvikaid portreid maalitud: näiteks Dostojevski vürst Mõškin või Gontšarovi Oblomov. Püüdsime selle kirjandusliku ettekujutuse vene hingest tõlkida samade isiksuse­omaduste keelde, mida olime uurinud luust ja lihast venelaste puhul.

Kõrvutades kirjanduslikku portreed tegelike venelaste isiksuseomadustega ei ilmnenud vähimatki sarnasust. Kui kirjanduses kaldutakse prototüüpset venelast kujutama melanhoolse, passiivse, omakasupüüdmatu ja tahtejõuetuna, siis võrreldes muude maailma paikade inimestega olid tegelikud venelased hoopistükkis õige pisut vähem altid kurbusele, distsiplineeritumad, toimekamad ja enesekesksemad. Kirjanduses kujutatakse prototüüpse venelasena üsna isevärki tegelast, kellel on tüüpilise venelasega väga vähe ühist. Võib väita, et tõenäoliselt otsisime me vene hinge valest kohast. Võib-olla ei saagi venelasi kirjeldada samade loomuomaduse kaudu, mida sobib kasutada teiste inimeste puhul? Võib-olla moodustavad vene hinge olemuse unikaalsed omadused, mida pole teiste rahvuste puhul üldse võimalik täheldada? Seda võimalust arvestades püüdsime kirjanduse põhjal töötada välja mõned vene-spetsiifilised loomuomadused (äärmuslikkus, saatusele alistumine ja eneseohverdus). Lisaks tavapärastele – s.t kõik­jal maailmas elavate inimeste kirjeldamiseks sobivatele isiksuseomadustele hindasime inimeste erinevusi ka kirjeldatud vene-spetsiifiliste omaduste puhul. Teiste maade võrdlus­andmeid nende spetsiifiliste omaduste kohta küll polnud, aga kui need tõepoolest väärinuks eraldiseisvate isiksuse­omaduste tiitlit, siis pidanuks need venelaste hulgas varieeruma sõltumatult tavapärastest omadustest. Seda ei ilmnenud. Seega polnud neis omadustes midagi vene-spetsiifilist ja need sobinuks tõenäoliselt samavõrd hästi iseloomustama ka kõigi teiste rahvuste esindajaid.

Vene hinge taga tavaline isik

Muu hulgas palusime ka vene tudengitel kirjeldada tüüpilist venelast. Ilmnes, et tudengite vaist oli tunduvalt täpsem kui kirjanikel. Nimelt langes tudengite sõnastatud vähem värvikas tüüpilise venelase portree arvestataval määral kokku tegelike, luust ja lihast venelaste keskmiste isiksuseomadustega. Küll mitte täpselt, aga sarnasus oli täiesti olemas. Kokkuvõttes võib öelda, et isiksuseomaduste poolest on venelased täiest tavalised inimesed. Osa Venemaal elavaid inimesi on ühesugused, osa teistsugused. See, et nad on rahvuselt venelased, ega see, kus nad Venemaal elavad, pole nende loomuomadustega peaaegu üldse seotud. Mõnikord on püütud venelastele omistada kordumatut vene hinge, mis muutvat nad teiste rahvuste esindajatega võrreldes eriliseks. Ehkki väga paljud usuvad venelaste iseäralikku iseloomu, ei leidu selle kinnituseks peaaegu üldse teaduslikke tõendeid. Pigem on tõendeid selle kohta, et keskeltläbi on venelased samasugused inimesed kui eestlased, prantslased või ameeriklased.

 

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

29.12.2011 13:23

Eesti geoloog uurib õhuhapniku tekke ajastut

10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

27.08.2011 10:44

Mutant päästab mutanti

Kas Andrus Veerpalu on tõepoolest mutant?

11.06.2011 10:03

Ultraviolettkiirgus tapab, vanandab

Päikese elektromagnetkiirguse hulka kuuluv ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus jaguneb kolme alaliiki.

21.05.2011 20:19

Masinad loevad meie mõtteid (2)

Mis juhtub, kui panna kokku peakomplekt, mida kasutatakse arvutimängudes tegelaste mõtte teel juhtimiseks, ning Volkswagen Passat? Tulemuseks on käte ja jalgade abita liigutatav auto. Juht mõtleb: "Keera paremale!", ja auto rattad pöörduvad.

12.05.2011 19:24

Päike – kas hea haldjas või õel nõid? (1)

Tähtede suures perekonnas on meie Päike tagasihoidlik täht, mil vanust umbes 4,6 miljardit aastat.

26.04.2011 19:52

See on meie loomuomane ahviäri

Inimestele meeldib uskuda, et oleme ainulaadsed. Meie liik saab hakkama asjadega, milleks siin planeedil pole võimeline ükski teine liik. Meil on ühiskond, kõrgelt arenenud tehnoloogia, tänu keelele suudame üksteist mõista.

13.04.2011 13:09

Patsiendi murest sai teadus

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

26.03.2011 10:39

Maailma salapäraseim raamat

On see keskaegne nõiakunstiõpik? Meditsiinikäsiraamat? Raamat, kuhu on tallele pandud keskaegse alkeemiakunsti kõige suuremad saladused? Keegi ei tea.

08.03.2011 09:46

Südamejuustu saatus tabab paljusid tooteid

Hiljuti Südamejuustu tervistava mõju küsimärgi alla seadnud Euroopa toiduohutusameti esindaja sõnul ei saa amet oma nõudmistes erandeid teha ei E-Piima sarnastele väiketootjatele ega hiidudele.

24.01.2011 15:07

Elu viiruste keskel

"20–30 eri tüüpi viirust kükitab igas inimeses," pakub Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor. "Ja kõik neist pole kaugeltki kahjulikud. Viirus ei oota tingimata hetke, et haiget teha."

29.12.2010 09:55

Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

Klimatoloog Ain Kallis ei julge küll kindlalt öelda, et mõne kümnendi pärast ilm praegusest veel külmemaks läheb, aga akadeemik Anto Raukas kinnitab: väike jääaeg on juba käes ja selle tipp tuleb paari aasta pärast.

27.11.2010 19:58

24-aastaselt doktoriks

Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.

16.11.2010 10:43

Arvutimängud panevad matemaatika proovile

Miks on nii, et meelelahutuslikud video- ja arvutimängud tekitavad sõltuvust, aga õppimiseks loodud mängud on nii palju igavamad, et ei ärata lastes eriti huvi, sõltuvusest rääkimata?

14.12.2011 09:26

Eesti teadlaste avastus avab uusi võimalusi viljatuse ravis

Esimestena maailmas andsid Eesti teadlased täieliku ülevaate, millised geenid ja valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale.

07.10.2011 08:31

Sõjateadus on lõhkekehade ees siiani jõuetuks jäänud

Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.

29.08.2011 13:37

Veerpalu kaitsev teadlane kritiseerib dopingutesti usutavust

Dopinguproovis ­vahele ­jäänud Andrus Veerpalu ­abistav Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks väidab, et seniste teadusandmete põhjal on võimatu hinnata, mida kasvuhormooni test üldse mõõdab, kirjutas Postimees.

11.06.2011 10:10

Päike ja vähk keksivad käsikäes

Päikesepõlenud nahas marsivad miljonid rakud vabasurma – see on organismi meeleheitlik katse vaigistada vähiohtu. Kas see ka sajaprotsendiliselt läbi läheb, on juba õnne küsimus.

06.06.2011 10:09

Tartu teadlane lõi hepatiidi-hiired

Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud viirushaigusele ravi otsimisel.

18.05.2011 11:48

Arheoloogid uurivad ristisõdade mõju Eesti loodusele

Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.

01.05.2011 17:01

Siirdeaja lapsed

Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.

14.04.2011 20:42

Teadlane kavatseb ümber lükata kahtlused Helluse bakteri kohta

08.04.2011 19:07

Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada

Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

01.03.2011 20:59

Teadlased panevad tulnukale raadiosaatja kaela

Inimene tõi aastakümneid tagasi Eestisse kährikud. Nüüd on see võõrliik meil haiguste ja parasiitide levitaja ning endast väiksemate söömise pärast põlu all.

04.01.2011 20:35

Külmad talved võivad saada normiks

Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus peab viimaste aastate ilmaolusid tavaliseks looduslikuks protsessiks, kuid pakub, et kümne-kahekümne aasta jooksul tuleb külmasid talvesid rohkem kui viimasel paaril aastakümnel, kirjutas Postimees.

28.11.2010 16:48

Jaanus Harro: keelaks nii palju, kui ühiskond välja kannatab (1)

Psühhofarmakoloog, Tartu ülikooli professor rääkis Eesti Päevalehele, mis kisub inimesi tarvitama psühhoaktiivseid aineid ja mida saab ära teha, et neid liiga palju ei tarbitaks.

20.11.2010 17:03

Jaan Tallinn: Tuleb mõelda, kuidas tark arvuti seinast välja tõmmata

Skype’i looja Jaan Tallinn rääkis Eesti Päevalehele oma tööst, privaatsusest, tarkade arvutite ohtlikkusest, tehnoloogia arengust ja oma tehnoloogiapessimismist.