10.07.2010 20:23
ERR: Veerandil perearstide patsientidest on depressioon
Tartu Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritööst selgub, et
veerand perearstide poole pöörduvatest patsientidest kannatab depressiooni all.
Perearstina töötava Kadri Suija arstiteaduskonnas
kaitstud ning professorite Ruth Kalda ja Heidi-Ingrid Maaroosi juhendatud
doktoritööst selgus, et üle Eesti ligi 1100-st järjestikusest perearsti poole
pöördunud patsiendist veerandil oli depressioon. Suija uuris oma töös, mis
iseloomustab neid patsiente ja eristab teistest haigetest, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset Kaamerat".
"Me leidsime, et väga palju oli haigetel kaasuvaid
haigusi: 90 protsendil depressiooniga patsientidest oli vähemalt üks kaasuv
haigus. Leidsime veel, et nad on oluliselt kauem töövõimetuslehel kui ilma
depressioonita patsiendid," rääkis Suija.
Perearsti sõnul on oluliseks avastuseks seegi, et
depressiooni kordumise risk oli väga suur, kuna 28 protsendil depressioon
kordus ühe aasta jooksul.
Naistel esines depressiooni sagedamini kui meestel,
patsiente iseloomustas pigem madal haridustase, töötuse probleemid ja ka
toetava keskkonna nõrkus
Suija lisas, et lapsepõlve väärkohtlemised,
diskrimineerimised olid tegurid, mis tihedalt seondusid depressiooni kordumisega.
Eesti depressiooni-uuring oli osa Euroopa Liidu
rahastatud rahvusvahelisest projektist, kus lõid kaasa veel Inglismaa,
Sloveenia, Holland, Hispaania, Portugal ning ka Tšiili. Sloveenias esines
depressiooni 10-l ja Hollandis 18 protsendil patsientidest, Inglismaal aga 25-l
ja Hispaanias lausa 29 protsendil patsientidest.
Doktoritöö juhendaja peremeditsiini professor Ruth Kalda
märkis, et suhe tööga või töötus mängis ka olulist rolli depressiooni
püsimajäämisel ja uue episoodi tekkes. Ajal, kui uuringut läbi viidi, oli
töötuse protsent Eestis ainult kolm protsenti, mistõttu keegi ei tea täpselt,
kui depressioonis võivad eestlased olla praegu.
Ruth Kalda sõnul selgus uuringust olulise ja pisut
üllatava asjana seegi, et depressioonis inimesel on suurem tõenäosus jääda
tööst ilma.
Kadri Suija doktoritööd on võimalik lugeda siit.