ITER vajab Euroopa Liidu eelarvest 1,4 miljardit lisaraha

EL liikmesriigid jõudsid kokkuleppele, et maailma suurim tehnoloogiaprojekt – termotuumareaktor ITER – vajab 1,4 miljardit eurot lisaraha. See peaks tulema liidu enese eelarvest, muuhulgas ka teistele teadusprojektidele mõeldud rahast, teatas ERRi teadusportaal.

Päikesega sarnasel põhimõttel – termotuumasünteesi kaudu – Prantsusmaal energiat tootma hakkava ITERi maksumus on pärast projekti käivitamist aastal 2006 üksjagu tõusnud: esialgse 5 miljardi euro asemel spekuleeritakse praegu 15miljardilise lõpphinnaga. Otsus globaalset ühisprojekti EL-siseselt täiendavalt toetada võeti pärast kuid veninud läbirääkimisi vastu 12. juulil; sellealane punkt oli lülitatud põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi kavva, teatas BBC vahendusel ERRi teadusportaal.

Lisaraha – 1,4 miljardit eurot – peaks katma puudujäägi ehituskuludes aastateks 2012-2013. "Üllatavat siin midagi ei ole," ütles TÜ Füüsika Instituudi direktor Marco Kirm. "Oli teada, et eelarve kasvab. Nagu Hamburgi ooperimaja: esialgseks maksumuseks plaaniti 300 miljonit eurot, praegu on sisse pandud 500 ja lõppu ei paista... Ikka juhtub, et suured projektid lähevad kallimaks."

Kirm viitab, et ITERi esialgu – eelmise kümnendi algul – laual olnud kavad tehti hiljem ümber. Tehnoloogiate arenedes sai selgemaks, mis mõõtu finantseeringuid kogu lugu tegelikult nõuab. "Ja teine asi: kui kohe lepingu sõlmimisel oleks hakatud rääkima, et küllap kõik maksab rohkem, siis ei oleks seda üldse alla kirjutatud," lisas Kirm.

Koos lisarahastusega toetab Euroopa Liit projekti 7,2 miljardi euroga. See on paljude maailma riikide ühise ettevõtmise võimalikust maksumusest peaaegu pool. Täiendav raha plaanitakse leida mitmetest allikatest – sealhulgas EL 7. raamprogrammist, mis finantseerib ka muid teadusprojekte. Seoses sellega on paljud teadlased ning ka Euroopa uurimisnõukogu president Helga Nowotny avaldanud muret, ega ITERi lisarahastamine muude tähtsate projektide "potti" liiga tühjaks ei ammuta, kirjutas BBC.

"Raha hulk on muidugi lõplik – kui kuhugi antakse, jääb kusagil mujal vähemaks," mõtiskles Marco Kirm. "Kindlasti see paljude teiste teadusharude esindajatele ei meeldi. Aga energeetikaküsimused on olulised kogu inimkonna jaoks. Ja see on maailma suurim tehnoloogiaprojekt. Selle väljund ei ole ainult elekter."

Ehk: ITER on esimene omasugune seade, mis eelkõige peab ära näitama, et elektri tootmine säärasel põhimõttel – termotuumasünteesist ja Maa peal – on võimalik. "Aga seejuures luuakse palju uusi tehnoloogiaid, mida saab ka mujal kasutada," rääkis Kirm.

Ka Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak ütles ERRi teadusportaalile, et jätkusuutliku energiavarustuse seisukohalt on liikmesriikide otsus täiendrahastuse osas hea. "Aga rahastamine ei tohiks toimuda teiste raamprogrammi teadusprojektide arvelt. Planeeritust suuremate kulude katmiseks võiks liikmesriigid eraldada lisavahendeid," arvas ta.

Sellealaseid pingutusi liidu täidesaatev organ Euroopa Komisjon ka teeb: liikmesriikide poole on lisafinantseerimise palvega pöördutud. ITERi täiendrahastamise täpsed põhimõtted loodetakse paberile saada juuli lõpul toimuva erikomisjoni kokkusaamisel.

 Mis on ITER?

* ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor – Rahvusvaheline Termotuuma Katsereaktor) on Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea mastaapne ühisprojekt, mis valmib Prantsusmaal Cadaraches.

* Seal asub elektrit tootma termotuumasüntees: reaktsioon, mis paneb särama Päikese ja teised tähed. Seda "kütavad" vesiniku isotoobid triitium ja deuteerium, mille liitmine annab välja rohkem energiat, kui alguses "sisse pandi".

* Maapealsetes tingimustes nõuab termotuumareaktsioon aga madala rõhu tõttu vähemalt 100 miljoni kraadist temperatuuri.

* 2006. aastal käegakatsutavama kuju saanud projekti valmimine on korduvalt edasi lükkunud; nagu viitab Eesti Füüsika Portaal, on töötav reaktor vanemate füüsikute jaoks "olnud alati 20 aasta kaugusel". Praegu sihitakse käivitamist 2019. aasta novembrisse.

• Tweet