12.05.2010 15:28

Kätepesu uhub tagantjäreletarkuse minema

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Väljenditel nagu "mina pesen oma käed sellest puhtaks" on sügavam tähendus, kui esmapilgul võib tunduda - kätepesu aitab tõepoolest südametunnistust rahustada.

Värskest uurimistööst selgub aga täpsemalt, et kätepesu võib üldse muuta seda, kuidas inimene omaenda äsja tehtud otsustesse suhtub, vahendas ERRi teadusportaal New Scientisti.

Kui inimene mingi otsuse teeb, kas suure või väikese, näiteks kelle poolt valimistel hääletada või millist muusikaplaati osta, siis pärast otsuse tegemist mõtleb ta enamasti selle otsuse enda jaoks õigemaks kui see talle enne otsustamist võis tunduda. Rohkem tähelepanu pööratakse juba tehtud otsuse headele külgedele ja kõrvale jäetud valikute halbadele külgedele.

Spike Lee Ameerika Ühendriikide Michigani Ülikoolist otsustas välja selgitada, kas kätepesu ka seda tagantjärele õigustamise nähtust kuidagi võiks mõjutada.

Ta kutsus kokku 40 üliõpilast ja palus neil seada 10 muusikaplaati meeldivuse järjekorda. Siis palus ta neil otsustada, et kui neil on valida nende oma nimekirjas viiendaks ja kuuendaks pandud plaadi vahel, kumma nad nendest siis võtaksid.

Seejärel palus ta pooltel katseisikutel käsi pesta ja anda hinnang vedelseebi kvaliteedile. Teine pool katseisikuid pidi seebi headust hindama üksnes vaatluse põhjal.

Pärast kõike seda pidid üliõpilased needsamad 10 plaati uuesti meeldivuse järgi ritta seadma. Selgus, et need, kes ei olnud käsi pesnud, asetasid uues nimekirjas selle plaadi, mille nad olid enda jaoks välja valinud, keskmiselt kahe koha võrra kõrgemale kui see neil esialgses nimekirjas oli olnud.

Välja valimata jäänud plaat langes aga uues nimekirjas keskmiselt kahe koha võrra. See näitas, et nad õigustasid oma otsust tagantjärele, ja midagi sellelaadset oli ka oodata.

Aga neil katseisikutel, kes vahepeal käsi pesid, tuli teine plaadinimekiri üsna samasugune välja kui esimenegi. Teisisõnu, nende otsus, milline plaat endale valida ja milline mitte, ei mõjutanud nende hinnangut plaatide headusele.

Katse andis samasuguse tulemuse, kui plaadid asendati moosiga ja seep antiseptiliste lapikestega, nii et võib julgesti üldistavalt öelda, et kätepuhastamine vähendab tunduvalt otsuste tagantjärele õigustamist.

Lee sõnul on sel asjal aga kaks otsa. Ühest küljest soodustab kätepesu ratsionaalset suhtumist. Aga teisest küljest, otsust tagantjärele õigustades suurendame me oma heaolutunnet, ja see hea tunne võib kätepesuga kaduma minna.

Võib olla, et need, kes kohe pärast plaadiostu või moosivalikut käed puhtaks pesevad, naudivad muusikat ja magusat suutäit selle võrra vähem.

 

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

29.12.2011 13:23

Eesti geoloog uurib õhuhapniku tekke ajastut

10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

27.08.2011 10:44

Mutant päästab mutanti

Kas Andrus Veerpalu on tõepoolest mutant?

11.06.2011 10:03

Ultraviolettkiirgus tapab, vanandab

Päikese elektromagnetkiirguse hulka kuuluv ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus jaguneb kolme alaliiki.

21.05.2011 20:19

Masinad loevad meie mõtteid (2)

Mis juhtub, kui panna kokku peakomplekt, mida kasutatakse arvutimängudes tegelaste mõtte teel juhtimiseks, ning Volkswagen Passat? Tulemuseks on käte ja jalgade abita liigutatav auto. Juht mõtleb: "Keera paremale!", ja auto rattad pöörduvad.

12.05.2011 19:24

Päike – kas hea haldjas või õel nõid? (1)

Tähtede suures perekonnas on meie Päike tagasihoidlik täht, mil vanust umbes 4,6 miljardit aastat.

26.04.2011 19:52

See on meie loomuomane ahviäri

Inimestele meeldib uskuda, et oleme ainulaadsed. Meie liik saab hakkama asjadega, milleks siin planeedil pole võimeline ükski teine liik. Meil on ühiskond, kõrgelt arenenud tehnoloogia, tänu keelele suudame üksteist mõista.

13.04.2011 13:09

Patsiendi murest sai teadus

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

26.03.2011 10:39

Maailma salapäraseim raamat

On see keskaegne nõiakunstiõpik? Meditsiinikäsiraamat? Raamat, kuhu on tallele pandud keskaegse alkeemiakunsti kõige suuremad saladused? Keegi ei tea.

08.03.2011 09:46

Südamejuustu saatus tabab paljusid tooteid

Hiljuti Südamejuustu tervistava mõju küsimärgi alla seadnud Euroopa toiduohutusameti esindaja sõnul ei saa amet oma nõudmistes erandeid teha ei E-Piima sarnastele väiketootjatele ega hiidudele.

24.01.2011 15:07

Elu viiruste keskel

"20–30 eri tüüpi viirust kükitab igas inimeses," pakub Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor. "Ja kõik neist pole kaugeltki kahjulikud. Viirus ei oota tingimata hetke, et haiget teha."

29.12.2010 09:55

Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

Klimatoloog Ain Kallis ei julge küll kindlalt öelda, et mõne kümnendi pärast ilm praegusest veel külmemaks läheb, aga akadeemik Anto Raukas kinnitab: väike jääaeg on juba käes ja selle tipp tuleb paari aasta pärast.

27.11.2010 19:58

24-aastaselt doktoriks

Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.

16.11.2010 10:43

Arvutimängud panevad matemaatika proovile

Miks on nii, et meelelahutuslikud video- ja arvutimängud tekitavad sõltuvust, aga õppimiseks loodud mängud on nii palju igavamad, et ei ärata lastes eriti huvi, sõltuvusest rääkimata?

14.12.2011 09:26

Eesti teadlaste avastus avab uusi võimalusi viljatuse ravis

Esimestena maailmas andsid Eesti teadlased täieliku ülevaate, millised geenid ja valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale.

07.10.2011 08:31

Sõjateadus on lõhkekehade ees siiani jõuetuks jäänud

Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.

29.08.2011 13:37

Veerpalu kaitsev teadlane kritiseerib dopingutesti usutavust

Dopinguproovis ­vahele ­jäänud Andrus Veerpalu ­abistav Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks väidab, et seniste teadusandmete põhjal on võimatu hinnata, mida kasvuhormooni test üldse mõõdab, kirjutas Postimees.

11.06.2011 10:10

Päike ja vähk keksivad käsikäes

Päikesepõlenud nahas marsivad miljonid rakud vabasurma – see on organismi meeleheitlik katse vaigistada vähiohtu. Kas see ka sajaprotsendiliselt läbi läheb, on juba õnne küsimus.

06.06.2011 10:09

Tartu teadlane lõi hepatiidi-hiired

Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud viirushaigusele ravi otsimisel.

18.05.2011 11:48

Arheoloogid uurivad ristisõdade mõju Eesti loodusele

Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.

01.05.2011 17:01

Siirdeaja lapsed

Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.

14.04.2011 20:42

Teadlane kavatseb ümber lükata kahtlused Helluse bakteri kohta

08.04.2011 19:07

Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada

Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

01.03.2011 20:59

Teadlased panevad tulnukale raadiosaatja kaela

Inimene tõi aastakümneid tagasi Eestisse kährikud. Nüüd on see võõrliik meil haiguste ja parasiitide levitaja ning endast väiksemate söömise pärast põlu all.

04.01.2011 20:35

Külmad talved võivad saada normiks

Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus peab viimaste aastate ilmaolusid tavaliseks looduslikuks protsessiks, kuid pakub, et kümne-kahekümne aasta jooksul tuleb külmasid talvesid rohkem kui viimasel paaril aastakümnel, kirjutas Postimees.

28.11.2010 16:48

Jaanus Harro: keelaks nii palju, kui ühiskond välja kannatab (1)

Psühhofarmakoloog, Tartu ülikooli professor rääkis Eesti Päevalehele, mis kisub inimesi tarvitama psühhoaktiivseid aineid ja mida saab ära teha, et neid liiga palju ei tarbitaks.

20.11.2010 17:03

Jaan Tallinn: Tuleb mõelda, kuidas tark arvuti seinast välja tõmmata

Skype’i looja Jaan Tallinn rääkis Eesti Päevalehele oma tööst, privaatsusest, tarkade arvutite ohtlikkusest, tehnoloogia arengust ja oma tehnoloogiapessimismist.