Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ettepanek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taevakehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.
Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.
Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.
Kas Andrus Veerpalu on tõepoolest mutant?
Päikese elektromagnetkiirguse hulka kuuluv ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus jaguneb kolme alaliiki.
Mis juhtub, kui panna kokku peakomplekt, mida kasutatakse arvutimängudes tegelaste mõtte teel juhtimiseks, ning Volkswagen Passat? Tulemuseks on käte ja jalgade abita liigutatav auto. Juht mõtleb: "Keera paremale!", ja auto rattad pöörduvad.
Tähtede suures perekonnas on meie Päike tagasihoidlik täht, mil vanust umbes 4,6 miljardit aastat.
Inimestele meeldib uskuda, et oleme ainulaadsed. Meie liik saab hakkama asjadega, milleks siin planeedil pole võimeline ükski teine liik. Meil on ühiskond, kõrgelt arenenud tehnoloogia, tänu keelele suudame üksteist mõista.
Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?
On see keskaegne nõiakunstiõpik? Meditsiinikäsiraamat? Raamat, kuhu on tallele pandud keskaegse alkeemiakunsti kõige suuremad saladused? Keegi ei tea.
Hiljuti Südamejuustu tervistava mõju küsimärgi alla seadnud Euroopa toiduohutusameti esindaja sõnul ei saa amet oma nõudmistes erandeid teha ei E-Piima sarnastele väiketootjatele ega hiidudele.
"20–30 eri tüüpi viirust kükitab igas inimeses," pakub Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor. "Ja kõik neist pole kaugeltki kahjulikud. Viirus ei oota tingimata hetke, et haiget teha."
Klimatoloog Ain Kallis ei julge küll kindlalt öelda, et mõne kümnendi pärast ilm praegusest veel külmemaks läheb, aga akadeemik Anto Raukas kinnitab: väike jääaeg on juba käes ja selle tipp tuleb paari aasta pärast.
Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.
Miks on nii, et meelelahutuslikud video- ja arvutimängud tekitavad sõltuvust, aga õppimiseks loodud mängud on nii palju igavamad, et ei ärata lastes eriti huvi, sõltuvusest rääkimata?
Esimestena maailmas andsid Eesti teadlased täieliku ülevaate, millised geenid ja valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale.
Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.
Dopinguproovis vahele jäänud Andrus Veerpalu abistav Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks väidab, et seniste teadusandmete põhjal on võimatu hinnata, mida kasvuhormooni test üldse mõõdab, kirjutas Postimees.
Päikesepõlenud nahas marsivad miljonid rakud vabasurma – see on organismi meeleheitlik katse vaigistada vähiohtu. Kas see ka sajaprotsendiliselt läbi läheb, on juba õnne küsimus.
Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud viirushaigusele ravi otsimisel.
Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.
Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.
Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.
Inimene tõi aastakümneid tagasi Eestisse kährikud. Nüüd on see võõrliik meil haiguste ja parasiitide levitaja ning endast väiksemate söömise pärast põlu all.
Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus peab viimaste aastate ilmaolusid tavaliseks looduslikuks protsessiks, kuid pakub, et kümne-kahekümne aasta jooksul tuleb külmasid talvesid rohkem kui viimasel paaril aastakümnel, kirjutas Postimees.
Psühhofarmakoloog, Tartu ülikooli professor rääkis Eesti Päevalehele, mis kisub inimesi tarvitama psühhoaktiivseid aineid ja mida saab ära teha, et neid liiga palju ei tarbitaks.
Skype’i looja Jaan Tallinn rääkis Eesti Päevalehele oma tööst, privaatsusest, tarkade arvutite ohtlikkusest, tehnoloogia arengust ja oma tehnoloogiapessimismist.
Jääkristallide kuju ja suuruse määravad aeg ja keskkonnatingimused, kus need tekivad ja kasvavad. Kõige rohkem sõltub kuju temperatuurist ja niiskuse