29.01.2010 13:40
PM: Geenidoonorid osalevad isiksuseuuringutes
1200
geenidoonorit on juurelnud selle üle, kas neid häirib segamini tuba või kui
sageli tunnevad nad üksindust ning on olnud nõus sellega, et teadlased võivad
ka ta isiksuseomadusi geeniandmetega seostama hakata.
Tartu Ülikooli
psühholoogiainstituudi professor Jüri Allik ja vanemteadur Anu Realo on silmaga
mõõtnud juba vaat et toakõrgust virna ümbrikke, mis post neile geenidoonoreilt
iga päev tagasi toob, kirjutas Tartu Postimees.
Igas saadud
ümbrikus on kaks ankeeti, milles on vastused 240 esitatud väitele. Ühele on
vastanud geenidoonor ise ja teisele keegi talle lähedane inimene.
«Nii on need
palju usaldusväärsemad kui siis, kui vaid üks inimene enda kohta midagi ütleb,»
selgitas professor Jüri Allik.
Samal ajal, kui
geenivaramu teeb tööd geenikaartidega, näevad psühholoogid vaeva
isiksuseomaduste kaartide kokkuseadmisega.
Juba
lähitulevikus saab juurdlema asuda selle üle, kas ja missugune isiksuseomadus
on millise geeniga või geenide kombinatsiooniga seotud. Ehk et kas
inimese uudishimu, riskivalmidus, rõõmsameelsus, avatus või hirmutunne võiksid
olla ühtlasi märgid selle kohta, et sel inimesel on kalduvus haigestuda mõnda
konkreetsesse haigusesse või vastupidi – elada pikk ja õnnelik elu.
Professor Jüri
Allik ütles, et kuigi neil on 1200 ankeeti juba käes, ja see on
psühholoogiliseks uuringuks hea kogus, pakuvad nad isiksuseomaduste mõõdikutega
ankeete geenidoonoreile vastamiseks senikaua, kui Eesti Geenivaramu
geeniandmeid kogub. Mida rohkem vastuseid, seda parem.
Koostööd teevad
Tartu Ülikooli psühholoogiainstituut, Eesti Geenivaramu, molekulaar- ja rakubioloogia
instituut ning Eesti Biokeskus.
Üha enam on selge
see, et paljudel haigustel on psühholoogiline taust: geenid, mis mõjutavad
depressiooni teket, mõjutavad suuresti ka neurootilisuse teket. Pidevad
negatiivsed emotsioonid mõjutavad aga inimese füüsilist tervist, sest stress
nõrgestab immuunsüsteemi. See on omakorda eeldus südame- ja
veresoonkonnahaigustele ning kasvajatele.
«Geenide muutmine
on väga keeruline, aga isiksust on palju lihtsam mõjutada,» ütles Jüri Allik.
«Inimesele saab öelda, kuidas elada, et olla tervem ja õnnelikum.»
Anu Realo lisas,
et teades inimese isiksuse skoori, saab teda hoiatada riskide eest, mis tal ees
seisavad, ning õpetada, millised käitumisviisid neid riske maandaksid.
Novaator on samal teemal varem kirjutanud: Iseloomu määravad geenid, kasvatuse osa null