PM: Kõige usinamalt õpivad ülikoolis keskmikud

Novaator Skype: novaator@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (0)

Nominaalajaga lõpetavad ülikooli kõige suurema tõenäosusega nn keskmised tudengid, tuvastas Tallinna Ülikoolis äsja doktoritöö kaitsnud Janne Pukk.

Ta võttis oma analüüsi aluseks sisseastumisel esitatud riigieksamite tulemused ja uuris, kui suur on tõenäosus, et tudengid jäävad ettenähtust pikemaks ajaks ülikooli õppima või katkestavad haridustee sootuks, kirjutas Postimees.

«Õpiaja kestuse mõttes on edukamaks osutunud just need üliõpilased, kes said riigieksamitel keskmisi tulemusi,» märkis Pukk uuringus.
Tema sõnul ei eristu kõige edukamad sisseastujad keskmikest siiski teravalt, küll aga kipub neil olema kombeks lõpetada ülikool alles aasta pärast nominaalaega.

Andekad killustavad end

Üldjuhul näitab statistika siiski, et mida kehvemad on noore riigieksamitulemused, seda suurema tõenäosusega ei lõpeta ta ülikooli nominaalajaga.

Puki sõnul aitab tema uurimus küll olukorda kirjeldada, kuid sellest jääb väheks nn keskmike fenomeni lõplikuks selgitamiseks ja vaja oleks veel kvalitatiivseid uuringuid.

Ka haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul eeldab keskmiste tulemustega üliõpilaste edu põhjuste väljaselgitamine laiemat analüüsi ning kindlasti on neid põhjuseid rohkem kui üks.

«Siin võivad tulla mängu ka inimlikud aspektid – kellele on palju antud, kipub ennast killustama. Samuti kutsutakse ülikooliajal tööle sageli just nupukamaid-nutikamaid,» pakkus ta võimalikke seletusi.

Ladva lisas, et kõrgharidussüsteem peaks olema paindlik ja võimaldama ülikool võimalikult ruttu ja edukalt lõpetada nii keskpärastel tudengitel kui tippudel.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimehe Maris Mälzeri väitel võib kehvemate riigieksamitulemustega üliõpilaste õpingute venimist seletada muu hulgas asjaolu, et rahapuudusel läheb noor õppima erialale, kus ei pea küll õppemaksu maksma, kuid mis pole tema esimene eelistus.

«Kindlasti mõjutab ka valdkonna huvitavus seda, kas, kui kiiresti ja missuguste tulemustega õpingud lõpetatakse,» lisas ta.

Lävend alla

Puki sõnul võib tema uurimuse põhjal anda ülikoolidele käitumissoovitusi. Nimelt võiksid viimased tema arvates langetada tasuta kohale pääsemiseks kehtestatud lävendeid, et lihtsustada tublide keskmike sissepääsu.

«Samas peaks sisseastumislävend olema selline, et riigieksamite madalate tulemustega üliõpilastel ei oleks võimalik kõrgkooli astuda, sest uuringutulemused viitasid tihedamale seosele riigieksamite tulemuste ja õpingute katkestamise vahel,» lisas ta.

Teisalt soovitas Pukk (eriti erakõrgkoolidel) tõsta tasulise õppe sisseastumislävendit, sest vähem võimekad inimesed jätavad pahatihti õpingud venima või katkestavad sootuks.

Üleeile Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Puki sõnul on kehvade riigieksamitulemustega üliõpilased kõrgkoolile ohuallikas, sest järgmiste perioodide raha jagatakse koolidele just lõpetajate järgi.

«Riigieksamite kõrgete tulemustega üliõpilased suure tõenäosusega ei katkesta õpinguid, seega jääb nende õppekoha raha kõrgkoolile,» nentis Pukk.

Puki sõnul on kõige suurem osa nominaalajaga lõpetajaid avaliku ülikooli või muu kõrgkooli tasulises õppes, olles motiveeritumad kui tasuta õppurid ja tasulised eratudengid.

Tema hinnangul on tegu valdavalt äsja kooli lõpetanud, kuid riigieelarvelisest kohast ilma jäänud noortega, kes olid siiski piisavalt võimekad, et korralikku ülikooli riigieelarvevälisele kohale sisse saada. Neil pole aga sageli rahaga priisata, mistõttu üritavad nad võimalikult ruttu õppimisega ühele poole saada, et ei peaks lisanduvate õppeaastate eest maksma.

Seda mõtet toetas ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas, kelle sõnul võib eeldada, et just nn tasulistel õppekohtadel õppivatel tudengitel on suurem motivatsioon õpingud võimalikult kiiresti läbida, kuna nad maksavad nende eest ise.

Eraülikoolis tasulisel kohal õppijad on Puki väitel pigem vanemad ja peavad jagama oma tähelepanu peale õppimise ka tööle ja perele, mistõttu võib kooliaeg pikeneda või halvemal juhul kukutakse üldse välja.

Puki uuring hõlmas ainult ärinduse ja halduse õppevaldkonnas õppivaid üliõpilasi. Samas võib tema väitel arvata, et uuritud kontingendi puhul ilmnenud tendentsid osutavad mõningatele üldisematele arengutele kogu Eesti kõrghariduses.

Eriti tasub tema sõnul arvestada asjaolu, et uuritud ajavahemikul ehk aastatel 1998–2004 oli just ärinduse ja halduse õppevaldkond üks populaar­semaid ja kiiremini kasvavaid Eestis.

Uuring nominaalajaga lõpetamisest

•    Janne Pukk analüüsis 5726 üliõpilase arengut 14 kõrgkoolis 51 õppekaval aastatel 1998–2004. Tema sõnul pole viimase viie aasta jooksul riigieksamite korralduses ega kogu Eesti kõrghariduses toimunud radikaalseid muutusi, mistõttu võib arvata, et ilmnenud seosed ja tendentsid on olemas ka praegu.
•    Riigieksamite tulemused jaotati analüüsiks kuude gruppi, millest tugevaim oli 81 ja enam punkti ning nõrgim 40 ja vähem. Ülejäänud vahemikud olid kümnepunktised.
Allikas: Janne Puki doktoritöö