08.07.2010 10:31

PM: Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Populaarseim alternatiivmeditsiini valdkonda kuuluv toidulisand on tänapäeval noni mahl, mis aitab organismil toota lämmastikoksiidi. Võrktuturundajad reklaamivad seda kui imerohtu, mis lisaks sellele, et tervendab ja tugevdab organismi, ravivat ka kõiki haigusi, vähi erinevad vormid kaasa arvatud.

Tegelikult on noni mahl aga vähihaigele otseselt vastunäidustatud, kirjutas Postimees.

Noni kui ravimtaime peamiseks toime aluseks arvatakse olevat organismis lämmastikmonoksiidi ehk NO tootmise stimuleerimine.

NO vahendab närviimpulsside ülekannet paljudes protsessides. Samuti on lämmastikmonoksiidil oluline osa vererõhu ja kudede ainevahetuse regulatsioonis. Veresooni vooderdava endoteeli ainevahetusel on NO-l eriti oluline roll.

«Teadusajakirjas Nature avaldati juba 2006. aastal eelkliiniliste uuringute tulemused, mis üheselt kinnitasid, et lämmastikoksiid soodustab metastaseerumist ehk kasvajarakkude levikut organismis. Seetõttu on paljud ravimitootjad asunud välja töötama vähiravimit, mis lämmastikoksiidi ja selle tootmise vähihaige organismis täielikult blokeeriks,» ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku onkoloog Jana Jaal.

«Arstina ei tohi ma mitte kuidagi määrata noni taime preparaate diagnoositud haiguste raviks. Puuduvad põhjalikud uuringud, võrdlusandmed tuntud ravimitega, efektiivsuse uuringud, topelt-pimeuuringud,» nentis Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi.

«Lugedes noni taime kohta materjale, tundub kõik olema liiga ilus. Räägitakse mitte mõjust raku, vaid molekuli tasandil, mis olla hoopis tõhusam. Ohtlik on ka patsiendi sinisilmne usk, kes noni-preparaate tarvitades peab «päris» ravimeid arstide väljakirjutatud keemiaks. Kui juhtub tekkima mõni ohtlik haigusseisund või tüsistus, ollakse pettunud, saades teada, et need oleksid olnud lihtsalt ärahoitavad traditsiooniliste ravimitega,» nentis Veskimägi.

Noni  turundus on tema sõnul üles seatud püramiidvõrgustikuna, kus käib üks lõputu vahendamine. «Umbes nii, nagu Herbalife ja Tupperware. Teenib püramiidi tipus olev seltskond, ülejäänud aga siblivad ja maksavad raha vahendajatele.»

«Julgeksin noni mahla ekstrakti soovitada täiendava vahendina mõnede kergemate südame-veresoonkonna vaevuste ravis, kui põhiravimite toime on saavutatud. Senine arvamus on aga väga kahtlev, sest puuduvad korralikud teaduslikud uurimused toime tõhususest,» lisas Veskimägi.

Vähihaigele on isegi vitamiinid ohtlikud

Vähkkasvaja diagnoos on patsiendile ja tema perele suureks koormaks. Vaatamata sellele, et tänapäeval ravitakse enam kui 50 protsenti patsientidest terveks, arvab enamik, et ainult tavapäraste ravimeetodite kasutamisega ei ole seda võimalik saavutada.

Seetõttu on väga palju neid, kes otsivad ja loodavad abi saada alternatiivmeditsiinist. Samas, patsiendid ei informeeri oma raviarsti sellest, kui nad kasutavad lisaks ka alternatiivmeditsiini. «Need on asjad, millest haiged oma arstile tihti ei räägi,» nentis Jaal.

Ravi ajal kasutatavad alternatiivmeditsiini meetodid võivad aga oluliselt vähendada kasvajavastase onkospetsiifilise ravi efektiivsust.

«Minu jaoks on kõik alternatiivse vähiravi meetodid küsimärgiga, sest see on teaduslikult täiesti läbi uurimata valdkond. Enamik alternatiivmeditsiinis kasutatavaid preparaate on ju toidulisandid ning nende tõhususe uurimiseks ja müümiseks ei pea eelnevalt läbi viima kliinilisi uuringuid, nagu seda nõutakse ravimite puhul,» ütles Jaal.

Kahetsusväärselt võivad kasvajavastase ravi tõhusust pärssida isegi sellised igapäevaselt kasutatavad ühendid nagu antioksüdantsed vitamiinid. Siia kuuluvad väga populaarsed A- ja E- vitamiinid. Samuti C-vitamiin.

«Neid ei tohiks mingil juhul suurtes annustes kasutada kiiritus- ja keemiaravi ajal, kuna need vähendavad ravi efektiivsust ning seeläbi haigete elulemust,» hoiatas Jaal. Antioksüdantsete vitamiinide negatiivset toimet ravitulemustele on kinnitatud mitmetes kliinilistes uuringutes.

Elulemus on aeg, mille raske haige - näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient - endale kas täiendravi või ravimite abil juurde võidab.

Tervislikus toidus sisalduvad antioksüdantsed vitamiinid on aga väga head profülaktikaks - oma tervise hoidmiseks, tugevdamiseks ning vähi ennetamiseks. «Kuid vähki haigestunud inimest need enam ei aita,» ütles Jaal.

Vähiravi alternatiivmeetodid kaardistatakse

Kust üldse jõuab teave kõikvõimalikest imelistest vähiravi alternatiivmeetoditest haigeteni? Millal ja millega nad end ise üldse ravivad? Milliseid teid pidi jõuavad Eestisse kõikvõimalikud «imerohud» Venemaalt? Näiteks Venemaalt toodud preparaat, mille pakendil kirjas vaid «Immunomodulaator». Millest see immunomodulaator aga koosneb, ei tea ei patsient ega tema raviarstki.

Alternatiivravi meetodite uurimiseks on Tartu Ülikooli Kliinikumis lähiajal plaanis alustada uurimustööga «Alternatiivravi Eesti vähihaigete seas».

«Ka arstid tahavad erinevate alternatiivravi meetodite kohta rohkem infot. Esiteks tahame uurida, mida üldse kasutatakse.Teiseks tahame teada, kas naiste ja meeste vahel on mingeid erinevusi. Kolmandaks uurime, kuivõrd erinevad alternatiivravi meetodid tallinlaste ja tartlaste vahel ning kust saadakse alternatiivravide kohta teavet. Pärast informatsiooni kogumist saame tulemusi analüüsida ning leida viise, et oma patsiente rohkem teavitada,» rääkis Jaal.

 

 

 

23.01.2012 17:31

Kes jaotab aega?

Iga mõne aasta tagant lisatakse aastale otsa üks sekund. Seda seetõttu, et meie kellad on täpsemad kui maakera, mille täistiiru ümber ­Päikese nimetame aastaks. Nüüd on aga arutlusel ette­panek lisasekundid kaotada – ja esmakordselt inimkonna ajaloos loobuda aja määramisest taeva­kehade abil, kirjutas teadusajakirjanik Arko Olesk Postimehes.

29.12.2011 13:23

Eesti geoloog uurib õhuhapniku tekke ajastut

10.10.2011 10:29

Eesti esimene kosmosesatelliit võtab kuju

Pisut enam kui aasta pärast peaks Indias Satish Dhawani kosmosekeskuses hakkama mürisema ja tuld sülgama kanderakett, mis viib Maa orbiidile Eesti tudengite minisatelliidi katsetama Soomes leiutatud päikesepurje.

10.09.2011 17:02

Füüsikaprofessor: kunagi vaadatakse säästupirnidele kui hälbele

Füüsikaprofessor Peeter Saari arvas, et kunagi vaadatakse säästupirnidele tagasi nagu hälbele tehnika arengus, justkui praegu suhtutakse nõukogude ajal levinud gaaslahendusventiilidesse.

27.08.2011 10:44

Mutant päästab mutanti

Kas Andrus Veerpalu on tõepoolest mutant?

11.06.2011 10:03

Ultraviolettkiirgus tapab, vanandab

Päikese elektromagnetkiirguse hulka kuuluv ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus jaguneb kolme alaliiki.

21.05.2011 20:19

Masinad loevad meie mõtteid (2)

Mis juhtub, kui panna kokku peakomplekt, mida kasutatakse arvutimängudes tegelaste mõtte teel juhtimiseks, ning Volkswagen Passat? Tulemuseks on käte ja jalgade abita liigutatav auto. Juht mõtleb: "Keera paremale!", ja auto rattad pöörduvad.

12.05.2011 19:24

Päike – kas hea haldjas või õel nõid? (1)

Tähtede suures perekonnas on meie Päike tagasihoidlik täht, mil vanust umbes 4,6 miljardit aastat.

26.04.2011 19:52

See on meie loomuomane ahviäri

Inimestele meeldib uskuda, et oleme ainulaadsed. Meie liik saab hakkama asjadega, milleks siin planeedil pole võimeline ükski teine liik. Meil on ühiskond, kõrgelt arenenud tehnoloogia, tänu keelele suudame üksteist mõista.

13.04.2011 13:09

Patsiendi murest sai teadus

Hambaarst Ene-Renate Pähkla doktoritöös püstitatud teemad on pärit tema patsientidelt, kes ikka ja jälle küsivad: mis on mu haiguse põhjus, miks ma sellest ei parane või millal siis oleksin pidanud ravile tulema?

26.03.2011 10:39

Maailma salapäraseim raamat

On see keskaegne nõiakunstiõpik? Meditsiinikäsiraamat? Raamat, kuhu on tallele pandud keskaegse alkeemiakunsti kõige suuremad saladused? Keegi ei tea.

08.03.2011 09:46

Südamejuustu saatus tabab paljusid tooteid

Hiljuti Südamejuustu tervistava mõju küsimärgi alla seadnud Euroopa toiduohutusameti esindaja sõnul ei saa amet oma nõudmistes erandeid teha ei E-Piima sarnastele väiketootjatele ega hiidudele.

24.01.2011 15:07

Elu viiruste keskel

"20–30 eri tüüpi viirust kükitab igas inimeses," pakub Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor. "Ja kõik neist pole kaugeltki kahjulikud. Viirus ei oota tingimata hetke, et haiget teha."

29.12.2010 09:55

Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

Klimatoloog Ain Kallis ei julge küll kindlalt öelda, et mõne kümnendi pärast ilm praegusest veel külmemaks läheb, aga akadeemik Anto Raukas kinnitab: väike jääaeg on juba käes ja selle tipp tuleb paari aasta pärast.

27.11.2010 19:58

24-aastaselt doktoriks

Eestiski on võimalik teha maailmatasemel teadust, mis annab lootust neile, kel teinekord elulootus kaduda tahab. Darja Lavõgina tõestab seda, kirjutas Postimees.

16.11.2010 10:43

Arvutimängud panevad matemaatika proovile

Miks on nii, et meelelahutuslikud video- ja arvutimängud tekitavad sõltuvust, aga õppimiseks loodud mängud on nii palju igavamad, et ei ärata lastes eriti huvi, sõltuvusest rääkimata?

14.12.2011 09:26

Eesti teadlaste avastus avab uusi võimalusi viljatuse ravis

Esimestena maailmas andsid Eesti teadlased täieliku ülevaate, millised geenid ja valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale.

07.10.2011 08:31

Sõjateadus on lõhkekehade ees siiani jõuetuks jäänud

Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.

29.08.2011 13:37

Veerpalu kaitsev teadlane kritiseerib dopingutesti usutavust

Dopinguproovis ­vahele ­jäänud Andrus Veerpalu ­abistav Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks väidab, et seniste teadusandmete põhjal on võimatu hinnata, mida kasvuhormooni test üldse mõõdab, kirjutas Postimees.

11.06.2011 10:10

Päike ja vähk keksivad käsikäes

Päikesepõlenud nahas marsivad miljonid rakud vabasurma – see on organismi meeleheitlik katse vaigistada vähiohtu. Kas see ka sajaprotsendiliselt läbi läheb, on juba õnne küsimus.

06.06.2011 10:09

Tartu teadlane lõi hepatiidi-hiired

Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud viirushaigusele ravi otsimisel.

18.05.2011 11:48

Arheoloogid uurivad ristisõdade mõju Eesti loodusele

Sel suvel uurivad arheoloogid, kuidas mõjutasid ristisõjad meie taimestikku ja loomastikku. Tööd jätkuvad ka Saaremaal Salme muinaslaevaga ning Harjumaal Jägalas uuritakse muistset põllukompleksi.

01.05.2011 17:01

Siirdeaja lapsed

Tallinna Ülikooli sotsioloog Raili Nugin käsitles oma doktoritöös 70ndatel sündinud põlvkonda. Nemad jäid välja 60ndatel sündinud võitjate põlvkonnast, kuid võimalusi, mis olid 80ndatel sündinuil, polnud veel loodud.

14.04.2011 20:42

Teadlane kavatseb ümber lükata kahtlused Helluse bakteri kohta

08.04.2011 19:07

Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada

Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.

16.03.2011 16:36

Erik Puura: Eesti elab nagu vanajumala selja taga

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor geoloog Erik Puura rääkis Postimehes, mis põhjustab maavärinaid, kuidas need tekivad ning mis Jaapanis täpselt juhtus.

01.03.2011 20:59

Teadlased panevad tulnukale raadiosaatja kaela

Inimene tõi aastakümneid tagasi Eestisse kährikud. Nüüd on see võõrliik meil haiguste ja parasiitide levitaja ning endast väiksemate söömise pärast põlu all.

04.01.2011 20:35

Külmad talved võivad saada normiks

Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagus peab viimaste aastate ilmaolusid tavaliseks looduslikuks protsessiks, kuid pakub, et kümne-kahekümne aasta jooksul tuleb külmasid talvesid rohkem kui viimasel paaril aastakümnel, kirjutas Postimees.

28.11.2010 16:48

Jaanus Harro: keelaks nii palju, kui ühiskond välja kannatab (1)

Psühhofarmakoloog, Tartu ülikooli professor rääkis Eesti Päevalehele, mis kisub inimesi tarvitama psühhoaktiivseid aineid ja mida saab ära teha, et neid liiga palju ei tarbitaks.

20.11.2010 17:03

Jaan Tallinn: Tuleb mõelda, kuidas tark arvuti seinast välja tõmmata

Skype’i looja Jaan Tallinn rääkis Eesti Päevalehele oma tööst, privaatsusest, tarkade arvutite ohtlikkusest, tehnoloogia arengust ja oma tehnoloogiapessimismist.