UT: Teadlased püüavad leida lahendusi alaealiste alkoholiprobleemile

Tartu ülikooli teadlased osalevad rahvusvahelises uuringus, mis otsib efektiivseid strateegiaid alaealiste alkoholitarbimise ennetamiseks. Kusjuures alaealiste alkoholi tarbimise poolest on Eesti uuringus osalevatest riikidest esikohal.

Eesti töörühma juhi ja Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektori Anna Markina sõnul on meie positsioon alaealiste alkoholitarbimist näitavates pingeridades küll erinev, kuid esikolmikusse mahume peaaegu alati, kirjutas Universitas Tartuensis.

«Kui Eesti noortelt küsiti, kas nad on elu jooksul alkoholi tarbinud, siis jaatava vastuse protsent oli meil 86. Viimase kuu jooksul oli proovinud 44 protsenti vastanutest. Üsna kõrgeks on tõusnud ka meie kanepisuitsetajate osakaal, mis juba meie vanuserühmas küündis 20 protsendi juurde,» kirjeldab Markina olukorda.

Seega on alkoholi ja muude mõnuainete tarbimine Eestis (sarnaselt Põhjamaadega) suur probleem ning ka üks põhjustest, miks efektiivsete ennetusstrateegiate uuringus kaasa lüüakse.

70 000 indiviidi andmed

Uuring on tegelikult n-ö jätkuprojekt mõned aastad tagasi valminud andmekogumisuuringule «International Self-Report Delinquency Study» (ISRD), mille raames koguti sama küsimustikuga andmeid 30 riigi alaealiste riskikäitumise ja käitumishälvete kohta. Eestis koguti andmed 2006. – 2007. aastal.

Valimisse kuuluvatest riikidest 20 olid Euroopa Liidust, aga osalesid ka näiteks Venemaa, USA, Venezuela jt. Kokku on uurijatel kasutada rohkem kui 70 000 indiviidi andmed. Uuringu sihtrühmaks olid 7.−9. klassi õpilased (peamiselt 12–15-aastased).

ISRD andmestikus on info vastanute õigusrikkumiste, alkoholi ja narkootikumide tarbimise, sotsiaalsest keskkonna, kus nad elavad (kool, sõbrad, perekond), personaalsete tunnusjoonte (sugu, rahvus jne) ja hoiakute kohta. «Me leidsime, et need andmed on väga rikkalik ressurss ja neid tuleb kuidagi ära kasutada. Sageli juhtub, et andmete kogumiseks läheb nii palju energiat, et analüüsiks ei jäägi aega. Meie otsustasime seda suurt andmestikku uue uuringuga täiendada ja põhjalikumalt analüüsida,» räägib Markina.

Käesolevas ennetusstrateegiate uuringus kogutakse olemasolevatele andmetele juurde jätku-uuringus osalevate riikide (20 Euroopa Liidu liikmesriiki, lisaks Šveits, Norra, Island, Venemaa, Bosnia ja Hertsegoviina ja Armeenia) üldandmed: võetakse ette narko- ja alkoholipoliitika, eri organisatsioonide koostatud andmed üldise alkoholitarbimise kohta, suremus ja alkohoolsete psühhooside esinemise sagedus. Samuti teevad  koordineerivad riigid ekspertintervjuud uuringus osalevate riikide spetsialistidega.

Eri alkoholitarbimise kultuurid

«Siis paneme need andmed eelnevatega kokku ja analüüsime, kuidas mõjutab alaealiste alkoholi- ja narkootikumide tarbimist riigi üldine alkoholi tarbimise kultuur ja poliitika, kuidas mõjutab keskkond ja kuidas personaalsed karakteristikud,» selgitab Markina uuringu eesmärke.

Kuidas erineb poiste ja tüdrukute meelemürkide tarbimine? Kas sugu on põhiline faktor või on palju teisi põhjuseid, mis selle tähtsuse täielikult nivelleerivad? Kuidas erineb alaealiste riskikäitumine Eestis ja Kreekas? Milliste tunnuste poolest erinevad noored, kes alkoholi tarbivad ja need, kes üldse ei joo? − Need on vaid üksikud näited küsimustest, millele otsitakse uuringus vastuseid.

Juba eelnevast uuringust selgus, et riikide alkoholitarbimise kultuur on väga erinev. Markina toob välja, et näiteks Saksamaa ja Holland on õlletarbimiskultuurid, Põhjamaades juuakse viina ja jäädakse purju, Itaalias-Hispaanias juuakse veini ja seda sageli lihtsalt söögi kõrvale. Samas on Markina sõnul näiteks itaallased mures alkoholitarbimise kultuuri muutumise pärast – üha enam loobuvad noored veinist ja pöörduvad segujookide juurde.

Eestis juuakse, et jääda purju

Kui noortelt küsiti, kellega koos nad on alkoholi tarbinud, siis eestlased tõid peamiselt välja sõbrad, lõunapoolsetes maades mainiti aga hoopis vanemaid. «See ongi Eesti alkoholitarbimise kultuuri eripära, võrreldes paljude teiste riikidega – juuakse selleks, et jääda purju,» võtab Markina probleemi kokku.

Teine suur osa uuringust on eri riikide alkoholipoliitika võrdlemine ja toimivate süsteemide väljaselgitamine. Näiteks võrreldes USA ja Hollandi poliitikat, mis on vastavalt väga range ja väga liberaalne, selgub, et USA-s alustavad noored alkoholi tarbimist küll hiljem, kuid selle võrra suuremates kogustes ja intensiivsemalt kui näiteks Hollandis. Uuringus püütaksegi tasakaalupunkti leidmisele lähemale jõuda.

«Ma olen kokku puutunud alaealiste õigusrikkumiste ennetusprogrammidega ja nende suurim probleem on just see, et need ei ole teaduspõhised. Sageli arvatakse, et kui viia probleemsed lapsed laagrisse, siis sellega juba parandataksegi olukorda. Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis probleemsete laste kokkuviimisega võib saavutada hoopis vastupidise efekti,» selgitab ta.

Markina rõhutab, et praegu on Eestis seisukoht, et kui selliste probleemidega natukenegi tegeletakse, siis sellest piisab ja see on juba hea tulemus. Kuid alati see nii ei ole. Ta loodab, et kui uuringu käigus on võimalik leida strateegia, mis töötab, siis võib-olla on tulemustest abi ka uue poliitika väljatöötamisel. Samuti on plaanis uuringu tulemustest kokku panna internetilehekülg, kus eri riikide esindajatel oleks lihtne andmetele ligi pääseda.

Projekt kestab kolm aastat ning seda koordineerib Hollandi Verwey-Jonkeri instituut. Vastutavateks osalejateks on Eesti, Tšehhi, Saksamaa, Itaalia ja Belgia, kes kõik koguvad lisaandmeid oma regiooni ja lähiriikide kohta.

• Tweet