06.05.2010 15:26

Eesti aastal 2018: Hansa Liit II stsenaarium

Novaator Skype: novaator@ut.ee	Loe kommentaare (0) Samal teemal (3)

Novaator

Skype:
novaator@ut.ee

Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Eesti Arengufond esitles täna nelja võimalikku stsenaariumi Eesti majanduse tulevikust. Need on: Hansa II, Lõuna-Soome, Skype-saar ja riigi tagasituleku stsenaarium. Siin on esimene neist, Hansa Liit II.

Hansa Liit II stsenaariumi järgi tugevneb maailmamajanduses regionaliseerumine. Samas kui Euroopa positsioon nõrgeneb, muutuvad Hiina ja India maailmas järjest olulisemateks.

Venemaa on stabiilne, saab jõukaks ning Lääne suhtes avatuks. Läänemeremaade vahel tekkiva tugeva koostöö raames kõige kiiremalt ja leidlikumalt tegutsevad Eesti kõrgtehnoloogilised ja eksportivad ettevõtted kasvavad jõudsalt.

Eestist saab oluline investeeringute sihtkoht regioonis. Oleme avatud, vilgas ja kosmopoliitne riik, rikas kõrgelt kvalifitseeritud töötajate poolest.

See on maailm, mida iseloomustab kasvav regionaliseerumine ja tugevnev poliitiline ja majanduslik polariseerumine. Põhjuseks on rahanduskriisi järgsed tagasilöögid poliitika ja majanduse vallas.

Kasvava majandusega Hiina ja teatud määral ka India, Brasiilia ja Venemaa saavad tähtsateks osatäitjateks ülemaailmsel areenil, ühtaegu nii täiendavalt kui ka konkureerivalt USA-le ja Euroopa Liidule.

Need uued majandusjõud proovivad muuta globaalseid mängureegleid ja eelistavad viljeleda uusi regionaalseid koostöösuhteid ja –vorme. Sedasi jääb väiksem roll ülemaailmsetele multilateraalsetele organisatsioonidele, esitades neile kohandumise väljakutse. Seda iseloomustab kujukalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mandaadi ümberkujundamine aastal 2017.

Üheks oluliseks erandiks selles valdavas regionaliseerumise tuhinas on tehnoloogia vallas toimuv. Omavahel globaalvõrgustike kaudu ühendatud nn. millenniumi-põlvkonna noorte eestvedamisel leiab aset veebipõhiste tehnoloogiate, taastuvenergia-alaste saavutuste ning muude murranguliste uuenduste kiire levik üle maailma. Uue maailmakorra tingimustes pärinevad tehnoloogia edasiarengud samal määral Aasiast kui Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

Regiooniti püütakse oma innovatsioonitöö vilju üha enam endale hoida, vastavaid barjääre luues.

Euroopa ülemaailmne mõju kahaneb jätkuvalt ning Euroopas toimub põhja-lõuna riikide teineteisest kaugenemine, mis kulmineerub sellega, et üks PIIGS rühma riik väljub 2012. aastal euroalast. Võlakriisi kogemuste najal suunab Saksamaa kui Euroopa suurim majandus oma jõupingutused ümber tugeva EL ehitamiselt hoopis tugeva liidu loomisele sarnase rahandusdistsipliini ja dünaamilise majandusega Läänemere-äärsete naaberriikidega põhja ja ida pool. Niiviisi tugevneb veelgi senine Läänemeremaade omavaheline integratsioon ja 2010. aastal hoo sisse saanud EL piirkondliku ühisstrateegia elluviimine. Arendatakse välja uusi omavahelisi sidevõrgustikke nagu Baltic Rail.

Euroopas, sealhulgas eelkõige Läänemeremaade piirkonnas, avaldab vananev rahvastik märkimisväärset survet avaliku sektori rahanduse jätkusuutlikkusele. Piirkonna valitsused asuvad aktiivselt ringi mõtlema oma sisserändepoliitikat, et võtta rohkem vastu kõrge ja keskmise kvalifikatsiooniga välismaalastest töötajaid.

Venemaa jääb stabiilseks ning ületab oma põhiprobleemid, jõudes õitsenguni reformimeelse kuigi jätkuvalt autoritaarse võimu all. Hiina esiletõusuga kaasnevad poliitilised ja territoriaalsed pinged oma Aasia piiridel panevad Venemaad eelistama Saksamaa ja Põhjala poolt pakutavat partnerlust ja koostööd Läänes.

Panustades enamale kui ainult avatud kaubandus, teeb Venemaa jõupingutusi ka ühiste infrastruktuuride arendamiseks ning innovatsioonialaste koostööprojektide elluviimiseks.

2015. aastal alustab ettevalmistusi Euroopa ühtse majandusruumiga liitumiseks, hiljem EL assotsieerunud liikme taotluse esitamiseks. Samal ajal jätkuva piirkondliku integratsiooni tõhustumise tingimustes julgustab Venemaa aktiivselt sisserännet mujalt SRÜ-st, kuna rahvaarvu kahanemine on ka Moskva jaoks üks suuremaid probleeme.

2011. aasta valimised Eestis sillutavad teed laialdasematele struktuurilistele ümberkorraldustele ja reformidele, mis ühtlasi tõstavad riigi konkurentsivõimet Läti ja Leedu ees, kelle edasiminek on kriisi järelmõjul pärsitud.

Aastaks 2015 leiab Eestis aset (kõrg)haridusreform, mille tulemuseks on regionaalselt konkurentsivõimeliste ülikoolide teke tänu neis rakendatavale eesrindlikule õpitehnoloogiale. Eesti ülikoolid meelitavad Venemaalt ja teistest Läänemere piirkonna riikidest ligi 5000 üliõpilast, sest nende riikide nõukogudeaegsete ja muidu iganenud haridussüsteemide lagunemine ajendab inimesi välismaale õppima minema. Selle soosimiseks toetab Eesti Venemaa kodanikele viisavaba reisimise kehtestamist EL raames.

Tingituna globaalse majanduskasvu najal suurenenud nõudlusest ja siiani puuduvatest arvestatavatest alternatiividest, jõuab naftabarreli hinnatõus peagi 150 dollari tasemeni, andes niiviisi tõuke alternatiivenergia projektide arendamisele Eestis.

Aastaks 2017 on Eesti tõusnud põlevkivienergeetika tehnoloogia turunišis globaalsete liidrite hulka.

Haridusasutuste ja eraettevõtete vahel tekivad partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse alal, seda nii Eesti siseselt kui ka koos teiste Läänemere piirkonna riikidega. General Electric rajab Tallinna cleantech-tehnoloogia arenduskeskuse ja Siemens Tartusse robootika keskuse, mis on mõlemad tihedalt seotud teiste arenduskeskustega Läänemeremaade piirkonnas.

Euroopa Liit paigutab aastal 2012 oma loodava IT-agentuuri Eestisse. Kõigi nende ja teiste seonduvate uute kasvuvõimaluste tõttu toimub aastani 2018 järsk kasv riskikapitali ja erakapitali investeeringutes Eestisse.

Uusi rikkuste loomise võimalusi kapitali jaoks avavad eelkõige piiriülene innovatsioon, Läänemereriikide tehnoloogiaklastrite hoogne edenemine ja üha parema kvalifikatsiooniga oskustööjõud Eestis, mille juurdekasvu omakorda soodustab targalt valiv sisserändepoliitika. Investorite kasum – nagu ka nende ettevõtete andekate töötajate tasu -- on uutes valdkondades väga kõrge.

Selliste suurt lisandväärtust loovate eksportivate ettevõtete arendamisest tekib uus majandusmudel, kantuna tugevast juhtimisest ning järjekindlast ja tulemustele orienteeritud poliitikast. Seda soosib kriisi järel toimuv juhtide põlvkonnavahetus, sh äris.

Nii põlevkivitehnoloogia, küberjulgeoleku ala kui ka üldine teenuste sektor panustab tugevalt majanduskasvu, nagu ka näiteks uued nišid kõrge lisandväärtusega transiitteenustes ja tarkvaraarenduses.

Tihenev koostöö Põhjamaade, Saksamaa ja Venemaaga pakub laia turgu Eesti ettevõtetele. Kuigi Eesti ettevõtetel on raskusi üksi kiiresti arenevatele kaugturgudele minekul, aitavad just regionaalsed äri- ja majandussidemed Läänemere piirkonna riikidega kasu saada koostööpartnerite edusammudest tarbimisbuumist kantud Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika turgudel.

Need ettevõtted ja üksikisikud, kes ei suuda ära kasutada tekkivaid võimalusi ja riigipoolseid abiskeeme endale konkurentsieeliste loomiseks, jäävad teistest maha.

Kasvava jõukuse foonil tekib märgatavalt laienev sissetulekute ebavõrdsus. Väike, kuid kasvav rühm inimesi tunneb, et nende arvamusega ei arvestata. See tekitab sotsiaalseid pingeid, esile kerkivad mõned poliitilised äärmusrühmitused. Populistid kaotavad kandepinda.

Sellele vaatamata on aastaks 2018 nii Tallinn kui ka Tartu avatud, vilkad ja kosmopoliitsed linnad, kus elavad kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes võistlevad omavahel suure lisandväärtusega töökohtade pärast. Lõigates olulist kasu piirkonna poliitilisest stabiilsusest, tihedast majandusintegratsioonist ja talentide liikuvusest, kujundab Eesti endale Läänemeremaade vahel edukalt niši.