06.05.2010 16:05

Eesti aastal 2018: Skype-saar

Novaator Skype: novaator@ut.ee	Loe kommentaare (0) Samal teemal (3)

Novaator

Skype:
novaator@ut.ee

Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Eesti Arengufond esitles täna nelja võimalikku stsenaariumi Eesti majanduse tulevikust. Need on: Hansa II, Lõuna-Soome, Skype-saar ja riigi tagasituleku stsenaarium. Siin on neljas: Skype-saar.

Majandussurutisest vabanenud maailmas viivad Ida ja Lääne vahelised pinged protektsionistliku poliitikani. Euroopa edasine areng on tasakaalust väljas, Venemaast ja Saksamaast saab tugev liitlaspaar, Põhjamaade koostöö takerdub. Eesti kindlustab oma häid kahepoolseid suhteid kaugemate suurriikidega nagu USA, Suurbritannia ja Hiina.

Pärast proaktiivseid investeeringuid haridusse ja mitmeid ambitsioonikaid reforme muutub Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks innovatsiooni ja ettevõtluse keskuseks – sealjuures eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.

Selles maailmas on taastunud globaalne majanduskasv ning kõik vahepealse kriisi varjud on kadunud. Olukord rahvusvahelises kaubanduses paraneb järjest ning arenenud maailm jääb oma tootmise ja allhangete vajaduste osas endiselt sõltuvaks uutest arenevatest turgudest. Sellest olukorrast lõikavad suurt kasu just viimased – eelkõige Hiina, Brasiilia ja India – kes suudavad samaaegselt liikuda ka ülespoole ülemaailmse tööjaotuse väärtusahelas.

Ida ja Lääne vaheliste arengutasemete erinevus ning konkurentsisurvete suurenemine viib järjest uute pingete ja protektsionismi ilminguteni maailma majanduspoliitikas, sealjuures eriti olulisteks muutuvad need ilmingud rahanduse ja kapitalivoogude sfääris. Samas globaliseerumine jätkub uute majandusjõudude eestvedamisel, lihtsalt mõnevõrra protektsionismist piiratuna.

USA ja Hiina jäävad teineteise suurimateks kaubanduspartneriteks, kuid nende kahe suurriigi omavahelised suhted ei võta kunagi poliitilise või sõjalise liidu vormi.

USA-s ja teistes arenenud maades aastail 2008-2009 majanduskriisi käigus järsult suurenenud eelarvedefitsiitide vähendamine pole stabiilse majanduskasvu tingimustes enam oluline teema.

USA administratsioon mõistab vajadust vähendada oma sõltuvust imporditavast naftast ja tunnistab lõpuks ka, et inimkonnal on oma roll kliimamuutustes.

Taastuvenergeetikasse ja muudesse keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht kasvab kiiresti. See omakorda loob uusi ärivõimalusi erinevates ettevõtluse sektorites ja piirkondades üle terve maailma.

Samal ajal on majanduskriisi-järgses maailmas Euroopa Liidu majanduskasvu allikad tasakaalust väljas ja seda on näha ka Läänemerd ümbritsevas piirkonnas. Riikide valitsused püüavad jätkuvalt kaitsta oma kodumaiseid tööstusharusid, riikidevaheline regionaalne koostöö väheneb ja killustub. Samal ajal tugevnevad mõnede riikide omavahelised kahepoolsed suhted.

Nii näiteks rajavad Venemaa ja Saksamaa tugeva kahepoolse liitlastelje ajendatuna vastastikku vajadusest energiaallikate ja kõrgtehnoloogia järele, mille raames aga ei toimu koostööd teiste Läänemereriikidega.

Seiskunud majandusega Lätit ja teist kahte Balti riiki ähvardab oht jääda EL ja Venemaa mõjujõudude vahele lõksu. Varasemast tugevam Venemaa soojendab oma suhteid Hiinaga ja esitab poliitilisi väljakutseid NATO alliansile, mis viimast tugevdab.

Riike ühendava majanduspoliitilise jõuna jääb EL maailmaturul järjest nõrgemaks, tehes ruumi mitmete uute riikidevaheliste poliitiliste ja majanduslike liitude tekkimisele Euroopa riikide vahel ning tugevdades kaudselt ka teiste majandusalliansside positsioone mujal maailmas – nagu NAFTA ja ASEAN.

Kuna paljud Eesti senised suhted Euroopa Liidu ja Põhjamaadega hakkavad jääma kesiseks, leiab Eesti kindlalt koos püsiv valitsus maailmast uusi ja tugevaid liitlasi.

Vaadatakse kaugemale oma piirkonnast ning Eesti püüab luua täiendavaid majanduspoliitilisi sidemeid selliste suure majandusega riikidega nagu Hiina, Brasiilia ja USA. NATO piiririigina tuleb siia kasvavate pingete ajastul kaitse-alaseid investeeringuid ja koostöövõimalusi.

Sedalaadi killustunud geopoliitilises keskkonnas rakendab Eesti paralleelselt kahte erinevat viisi oma majanduse edendamiseks innovatiivsemate majandusharude kaudu.

Kõigepealt mõistab Eesti rahvusvahelistesse võrgustikesse lülitumise vajadust ning kasutab kasvava globaalse finantsprotektsionismi ja bilateralismi tingimustes just uusi loodavaid kahepoolseid suhteid, et tuua välismaiseid kapitaliinvesteeringuid oma uuenduslikematesse tööstusharudesse.

Ühe valimistele järgneva poliitikamuutusena käivitatakse Eestis laiahaardeline tehnoloogia-alaste välisinvesteeringute riiki toomise programm, mis kätkeb endas ka kõrge konkurentsivõimega meetmeid erimajandustsoonide loomise vallas.

Samaaegselt loob Eesti seadusega sätestatud soodustused ajude sissevoolule riiki, et aidata arendada uusi (väliskapitali osalusel tegutsevaid) ettevõtteid. Valitsus töötab välja toetusprogrammi, mille abil saadetakse hulk väljavalitud andekaid ja ettevõtlikke Eesti noori õppima välismaa parimatesse ülikoolidesse. Sedasi tugevdatakse inimeste kaudu toimivaid sidemeid rahvusvaheliste turgudega.

Singapuri eeskujul soodustatakse nende tudengite koju tagasi pöördumist pärast välismaal hariduse omandamist.

Sellele lisaks muutub Eesti pärast oma haridussüsteemi reformi ka ise ligitõmbavaks sihtkohaks teistest riikidest pärit üliõpilastele. Igal aastal tuleb tuhatkond uut üliõpilast Hiinast ja Indiast õppima Eesti IT Akadeemiasse. Tehakse sihipäraseid pingutusi selle nimel, et motiveerida neid tudengeid pärast õpingute lõppemist Eestisse tööle jääma, seda nii nendega töölepingute sõlmimist soodustavate toetusmeetmete kui ka välismaise talendi suhtes külalislahkema kultuurilise miljöö arendamisega.

Haridusse tehakse proaktiivseid investeeringuid, et võimaldada järgmisel eestimaalaste põlvkonnal edukalt innovatiivse ja kõrge lisandväärtusega siseturu kasvus osaleda.

Uued rajatavad kõrgemad õppeasutused, Eesti Juhtimisakadeemia ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ärikool loovad üheskoos veelgi paremad tingimused ühiskonna rahvusvahelistumisele, riiklike muutuste juhtimise oskusteabe arendamisele ja „ettevõtlikkuse DNA“ levikule Eestis.

Pannakse rõhku ka elukestvale täiend- ja ümberõppele. Sellise hästi läbimõeldud arendustegevuse tulemusena kerkivad juhtide põlvkonnavahetuse järel Eestis tugevad ja visiooni omavad juhid, kelle tegevusfookuses on strateegiline juhtimine, mitte administratiivne bürokraatia.

Haritud, edasipüüdlikud ja maailmas konkurentsivõimelised noored töötajad saavad innustust ja jõudu juurde, nähes oma tuleviku Eestiga sidumisest tekkivaid häid majanduslikke võimalusi. See omakorda aitab veelgi enam kaasa majanduse jätkuvale kasvule.

Nende strateegiate koostoimel luuakse Eestis innovatiivne keskkond, mis soodustab IKT ja teiste kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude õitsengut. Eestist saab sihtriik nii välismaisele oskustööjõule ja talendile kui ka start-up ettevõtete ühendustele.

Rekordsuurtes mahtudes riski- ja erakapital voolab Eestisse nii USAst ja Suurbritanniast kui ka teistest uutest (piirkondlikest) rahanduskeskustest. See toetab ühtviisi nii loomingulisi ja ambitsioonikaid uusi ettevõtteid kui ka Eestis tegutsevaid pikaajalisema oskusteabe loomisele ja rakendamisele orienteeritud vanemaid ja suuremaid firmasid.

Aastaks 2015 on tekkinud koostööst Suurbritannia nn.Thames Valley ja Ameerika nn. Silicon Valley piirkonna partneritega Eestis kaks tõeliselt ülemaailmset firmat, mis suudavad korrata Skype’i kunagist edu. IKT sektor on edukas ja eri majandusharudes võetakse kasutusele üha uudsemaid lahendusi koos uute ärimudelite ja protsesside innovatsioonidega.

Oma osava ja välismaailma suhtes silmi lahti hoidva poliitikaga teeb Eesti maailmaturul konkurentsis püsimajäämise nimel suure hüppe edasi. Aastaks 2018 on aga valitsuse poolt majanduse taastumise soodustamiseks tehtud sammud viinud ka mitmete negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedeni. Pikalt on investeeringuid haridusse ja teadmispõhistesse majandusharudesse süstemaatiliselt eelistatud sotsiaalabi kulutustele.

Mitmetes ühiskonnakihtides tekivad nendega mittearvestamise ja rahulolematuse meeleolud. Ettevõtluse ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade sihipärane toetamine tekitab struktuurse tööpuuduse. Sotsiaalsed pinged kasvavad, kuna töötud ei saa endi arvates riigilt piisavalt abi selleks, et toime tulla, ümber õppida ja omandada neid oskusi, mida läheb vaja nii kiiresti areneval tööjõuturul.