Eestil on Hiina ees konkurentsieeliseid

Kui paljud Eesti ärimehed on viimase aasta kriisist mustas masenduses, siis siin tegutsevate välisomanikega ettevõtete juhid näevad olukorda sootuks helgemates värvides.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, äsja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks valitud Urmas Varblane on alates augusti lõpust uurinud Eestis tegutsevate välisinvestorite hulgas valitsevaid meeleolusid.

Mis meelt nad siis on?

Esimese lainena tulid siia investorid, kes püüdsid tööjõukulusid hästi alla suruda. Nemad on oma tegevuse Eestis kokku tõmmanud. Kreenholm on hea näide, tegelikult ka Elcoteq. Neil oli võimatu konkureerida Kagu-Aasia riikidega.

Tegelikult on neist intervjuudest välja tulnud tingimused, mille puhul me oleme võimelised Kagu-Aasia riikidega edukalt konkureerima. Mäng ei ole nii lootusetu. Eestil on terve rida eeliseid, mis tuleb lihtsalt üles leida. Ettevõte peab olema äärmiselt paindlik, äri peab olema nii üles ehitatud, et tootmisliine on võimalik vastavalt vajadusele päevas või nädalas mitu korda ümber korraldada. Võimalik on toota väikeseid partiisid ja sealjuures tähtaegadest kinni pidada.

Tähtaegade ja väikeste partiide olulisus on üles kerkinud seoses sellega, et maailma kaubanduses on hetkel suur teema laovarud. Väga kallis on pidada ladusid ja veel kallim on pidada vaheladusid. Kulude kokkuhoidu püütakse saavutada selle arvelt, et laod on äärmiselt väikesed. Seega peavad tarnijad suutma saadetisi kohale toimetama päeva täpsusega.

Jutt on siis näiteks ühest veoautokoormast?

Ühel päeval läheb ühe modifikatsiooniga, teisel päeval teisega. Nii ei ole võimalik Aasia riikidest tarneid korraldada. Lennuk on liiga kallis ja laevaga pole see võimalik. Hiina ettevõtetel ei tasu teha nii väikseid partiisid. Neil on mastaabisääst, toodetakse tohututes kogustes, liin huugab 24 tundi päevas.

Meil on teine eelis, mis tuli välja igal pool, kus ma käisin. Paindlikkus, väikesed partiid, suutlikkus suhelda ostjaga, et tagasiside oleks kiire.

Mille tootmises need eelised mängu tulevad? Rõivad, mööbel…?

Puidutööstus, aga isegi ka tarkvaralahendused. Masinatööstusel on Eestis väga suur tulevik, sest Saksamaa, Norra, Rootsi vaatavad nüüd jälle üle, mida tasub kodus teha. Kui Eesti saab euro, siis tuleb Soomest, Rootsist uus ring investoreid, kes toovad oma tootmise siia ja see pole enam nii lihtne tootmine nagu tuli siia 1990ndate alguses, vaid üksjagu keerukam ja nõudlikum, kus lisandväärtust on hulka rohkem.

Euro puhul ei ole oluline mitte see, millal me eurotsooniga liitume, vaid see, millal Euroopa Komisjon selle välja ütleb.

Mööblitootja Bellus Furniture juht Rolf Relander ütles, et tema imestab, et soomlased pole uue hooga siia tulnud. Ütles, et kui tema praegu ei tegutseks Eestis, siis oleks ta juba ammu tulnud. Olukord on soodne, tööturul on 100 000 inimest, kes tahavad tööd teha. Töödistsipliin on paranenud, motivatsioon on paranenud. Teenused – rentimine, transport, koristus – kõik on läinud kõvasti odavamaks. Samuti pole mingit alust arvata, et meil hakkaks uuesti selline palgatõus nagu 2007. aastal.

Mis on Eesti edutegurid võrreldes Hiinaga?

Lähedus põhiturgudele, paindlikkus, suutlikkus toota väikesi partiisid, mõistlik tulubaas nüüd on ka tööjõud olemas. Küsimus on ainult selles, kas investor valib Eesti, Poola või Ukraina. Nüüd tuleb mängu riskide küsimus, kas riigis on majanduslik-poliitiline stabiilsus. Stabiilsus ei ole ainult see, et ei tule riigipööret, vaid ka see, et kui mingid asjad on kokku lepitud, siis neid iga nädal ei muudeta.

Investorid on häiritud, kuidas Eesti suvel käibemaksumäära muutis. Nad ütlesid, et see ei ole tõsine riik, kes teeb seda viie päevaga.

Millal te nende intervjuudega alustasite ja mis neist saab?

Augusti lõpus. Neid on tehtud juba üle paarikümne, kavas on vähemalt 40. Kokku saab küsitlus „Välisinvestor 2009“. Esimene tehti 2006. aastal, praegune on kaheksas.

Praegu võib Eesti ekspordist kaks kolmandikku tulla firmadest, kellel on välisomanikud. Seega on hästi oluline, mida välisinvestorid Eestist arvavad ja kuidas nad käituvad.

Mismoodi on välisinvestorid Eestis kriisi ajal käitunud?

Töötajate arvu pole praktiliselt vähendatud. Mõned on osa kõrvaltegevusi ära jätnud, töötajate palk on jäänud samaks. Tööaeg on jäänud samaks. Nad hindavad, et töötajate motivatsioon on kõvasti tõusnud, tööjõu voolavus on praktiliselt lakanud. Töötajaid saab valida. Sisuliselt tähendab see seda, et ettevõtted saavad end praegu uueks tõusuks ette valmistada.

Paljud rõhutasid, et buumi ajal nad ei väljunud oma põhitegevuse raamidest, ei läinud kinnisvaraga mängima ja neil ei jäänud sinna raha kinni. Seega on neil arvel raha olemas ja halvenenud laenutingimused neid nii väga ei loksuta.

Kas välisinvestorite ja eesti ettevõtjate vahel saab mingi erinevuse välja tuua?

Eesti ettevõtjaid ei saa ka ühe mütsiga lüüa. Need firmad, kes tõusu ajal mõtlesid, et arendada tuleb kompetentsi põhitegevuses, olid valmis koduturul nõudluse vähenemiseks. Neil läheb praegu hästi.

Teisel osal kadus buumiajal reaalsustaju, nad läksid spekuleerimise peale välja. Neil on väga suured probleemid.

• Tweet