2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kes valitsevad maailma?
21.10.2011 17:17

Kes valitsevad maailma?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (12)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: PLoS One

Väga väike suurfirmade tuumik kontrollib suurt osa maailma majandusest.

New Yorgist Wall Streetilt alanud protestilaine on kandunud paljudesse USA linnadesse ja ka teistesse riikidesse. Maailma hädades on süüdi suurkompaniid ja nende kätte kuhjunud tohutu võim, väidavad protestijad.

Selgub, et neil on õigus. 43 000 rahvusvahelise suurfirma omavahelisi suhteid kaardistanud analüüs näitas, et maailma majandust valitseb suhteliselt väike ring firmasid, enamus neist pangad.

Šveitsis Zürichis töötavad kolm keerukate süsteemide teooriat uurivat teadlast kasutasid matemaatilisi mudeleid, mida varem on rakendatud looduslike süsteemide modelleerimiseks ja kaardistasid sel moel maailma suurkompaniide omandisuhted.

Varasemad uuringud on näidanud, et rahvusvahelistele suurkorporatsioonidele kuulub suur osa maailma majandusest, kuid neis uuringutes on vaadeldud siiski üsna väikest arvu ettevõtteid ning kõrvale on jäetud kaudsed omandisuhted. Seega ei ole varasemate analüüside põhjal olnud võimalik öelda, kas korporatsioonide võrgustumine suurendab maailmamajanduse stabiilsust või mitte.

Ülemaailmsest firmade andmebaasist Orbis võeti 2007. aasta andmed (toona sisaldas andmebaas 37 miljoni firmat, täna väidab andmebaasi koduleht, et andmeid on juba 85 miljoni firma kohta). Andmetest võeti välja 43 060 rahvusvahelist suurkorporatsiooni ja nende omanikering.

Koostati võrgustik firmade omavaheliste seoste kohta: kes keda kontrollib, millistel firmadel on teiste firmade osalusi, sinna kõrvale võeti firmade kasuminäitajad ning neile andmetele tuginedes pandi kokku majandusvõimu jõustruktuuride kaart.

Artikkel, mis ilmub ajakirjas PloS One, toob välja 1318 firmat, mis on omandisuhete kaudu seotud. Igal neist oli ühendus vähemalt kahe teisega selles võrgustikus ja keskmiselt oli üks firma seotud kahekümne teisega.

See võrgustik tootis viiendiku maailmamajanduse aastasest käibest. Kuid need 1318 omasid ühiselt osaluste kaudu suuremat osa maailma tuntud firmade aktsiatest ja tootmisvõimsusest, ehk sel moel oli nende kontrolli all juba 60 protsenti maailmamajanduse aastasest kogukäibest.

Omandivõrgustikku edasi uurides jäi pinnale tuumik -147 suurkorporatsiooni, kes olid omavahel veelgi rohkem läbipõimunud ning kelle kontrolli all oli 40 protsenti selle võrgustiku poolt kontrollitavast rikkusest.

Artikli ühe autori, James Glattfelderi sõnul kontrollis tegelikult üks protsent suurfirmade võrgustikust 40 protsenti kogu maailmamajandusest. Enamasti oli tegu finantsasutustega, võrgustiku tipus olid Barclays Bank, JPMorgan Chase & Co ja Goldman Sachs Group.

Londoni ülikooli makromajanduse ekspert John Driffill ütles New Scientistile, et selle analüüsi väärtus ei peitu mitte selles, et välja on toodud tõsiasi, et väike arv inimesi kontrollib kogu maailma majandust, vaid töö võimaldab sissevaadet sellesse, kui stabiilne on maailma majandus.

Võimu koondumine pole iseenesest halb ega hea, väidab Zürichi uurimisrühm, kuid tuumiku tihedad omavahelised suhted võivad põhjustada ebastabiilsust. 2008. aasta majanduskriis näitas, kui ebastabiilsed sellised võrgustikud on. “Kui üks firma on hädas, siis see häda levib edasi,” ütles Glattfelder.

“See on häiriv, kui näed, kui seotud asjad omavahel tegelikult on,” ütles Deutsche Banka nõustanud keerukate süsteemide ekspert George Sugihara, kes töötab Scrippsi okeanograafiainstituudis Californias.

Yaneer Bam-Yam, kes hiljaaegu avaldas maailma toiduhindu puudutava analüüsi, hoiatab, et see töö võrdsustab omandisuhted ja võimu, mis alati pole nii. Enamasti hoiavad osalusi fondihaldurid, kes võivad, aga ei pruugi kontrollida, mida nende omandis olev ettevõtte teeb. Selle süsteemi täpne toimemehhanism nõuab veel lisaanalüüsi, rõhutab ta.

Autorite sõnul võib selline analüüs olla abiks maailmamajanduse stabiilsemaks muutmisel. Kui on teada võrgustiku nõrkused, siis on võimalik leida abinõud, et kriis ei leviks kiiresti üle terve võrgu. Glattfelderi sõnul tuleks võib olla mõelda rahvusvaheliste suurkorporatsioonide põimumist takistavatele ülemaailmsetele kartellidevastastele meetmetele, mis on täna olemas ainult riikide tasandil.

Bar-Yam näeb ainult üht lahendust: liigselt võrgustuvaid firmasid tuleb maksudega korrale kutsuda.

Teadlaste sõnul ei ole siin põhjust siiski kahtlustada vandenõud, mille eesmärk on ülemvõim maailmas. Samasugused võrgustumised on tavapärased ka looduses. Igas võrgustikus püüavad uustulnukad luua suhteid nendega, kellel on rohkem sidemeid. Suurkorporatsioonid ostavad üksteise osalusi ärilistel põhjustel, mitte selleks, et maailma valitseda. Raha voolab sinna, kus on kõige rohkem sidemeid.

Zürichi teadlaste sõnul on küsimus selles, kas selline majanduslik võim avaldub ka poliitilise võimuna. Driffilli sõnul on 147 liiga suur arv selleks, et tekiks mingi koalitsioon. Samas on võimalik, et turul küll üksteisega konkureerides teeb see tuumik ühistes huvides koostööd.

Esimesed 50 147st kõige enim seotud suurkorporatsioonide tuumikust

1. Barclays plc

2. Capital Group Companies Inc

3. FMR Corporation

4. AXA

5. State Street Corporation

6. JP Morgan Chase & Co

7. Legal & General Group plc

8. Vanguard Group Inc

9. UBS AG

10. Merrill Lynch & Co Inc

11. Wellington Management Co LLP

12. Deutsche Bank AG

13. Franklin Resources Inc

14. Credit Suisse Group

15. Walton Enterprises LLC

16. Bank of New York Mellon Corp

17. Natixis

18. Goldman Sachs Group Inc

19. T Rowe Price Group Inc

20. Legg Mason Inc

21. Morgan Stanley

22. Mitsubishi UFJ Financial Group Inc

23. Northern Trust Corporation

24. Société Générale

25. Bank of America Corporation

26. Lloyds TSB Group plc

27. Invesco plc

28. Allianz SE 29. TIAA

30. Old Mutual Public Limited Company

31. Aviva plc

32. Schroders plc

33. Dodge & Cox

34. Lehman Brothers Holdings Inc*

35. Sun Life Financial Inc

36. Standard Life plc

37. CNCE

38. Nomura Holdings Inc

39. The Depository Trust Company

40. Massachusetts Mutual Life Insurance

41. ING Groep NV

42. Brandes Investment Partners LP

43. Unicredito Italiano SPA

44. Deposit Insurance Corporation of Japan

45. Vereniging Aegon

46. BNP Paribas

47. Affiliated Managers Group Inc

48. Resona Holdings Inc

49. Capital Group International Inc

50. China Petrochemical Group Company

* 2007. aastal oli Lehman Brothers veel olemas

(Allikas PLoS One)

21.10.2011 16:03
Taavi

Palun lisada originaal artikkel.

Lisa kommentaar
21.10.2011 16:16
Villu Päärt villu.paart@ut.ee

Link originaalartiklile on loo kolmandas lõigus.

Lisa kommentaar
21.10.2011 16:24
Lape

Kui analüüsiti ka omanikeringi, siis oleks huvitav teada ka mis rahvuse käes see rikkus realselt on. Siis teaks kelle poole peab kummardama hakkama :)

Lisa kommentaar
21.10.2011 17:02
k

kapitalil pole rahvust!

Lisa kommentaar
21.10.2011 20:27
Al Jakob

Kas samaväärselt peaksid olema võrgustunud ka ülikoolid?

Lisa kommentaar
22.10.2011 15:53
HP

See, et kapitalil pole rahvust, on rumal müüt

Lisa kommentaar
23.10.2011 16:20
Aivo

Väide:"Teadlaste sõnul ei ole siin põhjust siiski kahtlustada vandenõud, mille eesmärk on ülemvõim maailmas." - vale.
Ülemvõim on täiesti suurkorporatsioonide käes - kõik tsentreerimine nagu ühisraha jne. on selle tunnistuseks. Hea lihtne kogu maailma kontrolli all hoida ja tekitada kriise nagu vaja. Soovitan vaadata filmi:Zeitgeist 911... ja
uuemaid variante.

Lisa kommentaar
24.10.2011 22:40
Priit

Kas ma olen ainuke, kellel nii öeldud originaalartiklile viitav link juhatab käesolevale artiklile?

Lisa kommentaar
24.10.2011 22:48
Priit

Siin on originaalartikkel:
http://arxiv.org/PS_cache/arxiv/pdf/1107/1107.5728v2.pdf

Lisa kommentaar
01.11.2011 20:17
to lape

_Kui analüüsiti ka omanikeringi, siis oleks huvitav teada ka mis rahvuse käes see rikkus realselt on._

Ilmselt umbes kolme-nelja rahvuse käes. Kõige suurem osa inglaste (kelle hulka tuleb lugeda ka anglosaksi päritolu ameeriklased) käes.

Lisa kommentaar
25.10.2013 23:45
aso

mingi fakt ka seda väidet toetab või naised saunas rääkisid?

See, et kapitalil pole rahvust, on rumal müüt

Lisa kommentaar
25.10.2013 23:46
aso

mingi fakt ka seda väidet toetab või naised saunas rääkisid?

See, et kapitalil pole rahvust, on rumal müüt

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (8)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus