2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid
23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (0)

Kolga on väike maakoht Lahemaa rahvuspargi paksude metsade vahel Kuusalu vallas. Paljudele meenub 1990-ndate alguses Kolga mõisa lagunevas ja tellingutes peahoones tegutsenud restoran Capra, kus kehakinnituseks pakuti alligaatoriliha ja haiuimesid. Ent millega on Kolga kõneainet pakkunud läbi aegade, uuris oma magistritöös äsja Tartu ülikooli lõpetanud folklorist Liis Reha.

Kohapärimust uurides ja kogudes leidis Reha muuhulgas kinnitust oletusele, et enim tuntakse ja tutvustatakse Kolgat kummituslugude kaudu.

Analüüsides 81 arhiiviteksti, 23 ajaleheartiklit ja 24 kolgalase intervjuud, jõudis Reha ka huvitava vastuoluni:  Kolga mõis kubiseb kummitustest, inimesed väljendavad nii muret kui hirmu laguneva mõisa tuleviku pärast, ent samas tajutakse koha head aurat või energiat.

Kolga praegused elanikud põhjendasid folkloorikogujale, rohkearvuliste kummituslugude ja vaimude olemasolu räämas mõisaga, mis on soodne koht kummitustele ja nendega seotud lugude tekkimiseks. Ent mõisas ringi kolavad tondid pakkusid kõneainet juba 19. sajandi lõpus nii seal elanud Stenbockidele kui ka ümbruskonna talupoegadele. “Seega on kummituslugudes midagi universaalset. Nad loovad sidusust mineviku ja oleviku vahel,” järeldas Liis Reha.

Kummitav mõisaproua

Magistritöös tutvustas Reha seitset läbi aegade kõige sagedamini esinenud Kolga mõisaga seotud jutumotiivi ja -teemat. Neist enam kui pooled viitavad üleloomulikele jõududele või vägivallale. Üks selline on lugu kurjast ja salakavalast leekivate silmadega punapäisest nõiast, kes mehi ei salli. Mees, keda nõid hammustab, sureb aasta pärast ära. Teised lood räägivad aga muuhulgas maa-alustest käikudest, tiiki maetud mõisahärrast ja peahoone kolmanda korruse keelatud toast.

Näiteks leidis folklorist Eesti rahvaluule arhiivist 1892. aastal sündinud endise mõisateenija Julie Mikenbergi mälestuse. Teenijanna rääkis 1939. aastal rahvaluulekogujatele, et kui  kunagine mõisaproua surema hakkas, lasi ta oma akna alla tuua orje ja neid seal peksta, et sellest veel viimast korda mõnu tunda. Kui proua juba surnud oli, saanud Julie tema toa endale. Siis tulnud julma mõisaproua vaim igal öösel tuppa ja jäänud voodi ees olnud eesriide taha seisma. Eesriide alt paistnud ainult tema valged siidkingis jalad, jutustas Julie.

Kord nägi teenija kadunud mõisaproua vaimu ka õues ja järgnes sellele. Vaim läks kolmandale korrusele, lossi tiiba, kuhu harilikult kedagi ei lubatud. Ühes toas võttis vaim nurgast kompsu, mis sarnanes lapsele, surus ta rinnale ja ütles: “Egas ma oleks seda teinud, aga mul ei aidanud midagi!”.

Kui läbi aegade on inimesed rääkinud kolmanda korruse keelatud toast koledate sündmustega seoses, siis mõnes mõttes on neisse sisenemine keelatud ka praegu. “Sinna ei viida enam ekskursioonigruppe, kuna seal on liiga varisemisohtlik,” täpsustas Reha.

Folkloristi enda sõnul polegi niivõrd oluline, kas kummitused on päriselt olemas või mitte. Ta nendib, et lugude jutustamine ja kuulamine kuulub inimeseks olemise juurde. “Folkloristid on lihtsalt need veidrikud, kes võtavad seda asja väga tõsiselt, analüüsides põhjalikult jutuvestmist ja jutuvestjaid,” rääkis Reha. Tema jaoks on tähtis see, mida inimesed oma kodukandi kohta räägivad ja kuidas nad neid lugusid jutustavad. “Kui Kolga inimesed kummitustest kõnelevad, siis järelikult on see nende jaoks oluline teema ja kindlasti on sellel ka oma kindlad põhjused”.

Meedia aitab folkloori levitada

“Eesti rahvaluule arhiivi tekste, meediatekste ja suulisi intervjuusid Stenbockide kirjalike mälestustega kõrvutades võib öelda, et Kolga kohalikud inimesed on meedia kaudu osaliselt üle võtnud Stenbockide perepärimuse. Samas on tänased Kolga elanikud 19. sajandi folklooritekstidega vähe kursis – ses osas on järjepidevus katkenud,” rääkis Reha. Ta selgitas, et kui varem levis folkloor osaliselt klassipiiride siseselt, näiteks mõisnikult mõisnikule või talupojalt talupojale, siis tänapäevane massimeedia võimaldab folklooril jõuda kõigini, olenemata sotsiaalsest staatusest ühiskonnas.

Reha loodab, et tema magistritöö aitab kolgalastel heita pilk ka Kolga mõisa vanemasse folkloori ja inspireerib neid looma uusi lugusid. “Kuigi Kolga inimesed  oskavad juba praegu oma kodukohta väärtustada, suudavad nad võib-olla tänu minu uurimustööle seda veelgi paremini mõtestada,” lausus ta.

Liis Reha ütles, et jutuvestmine ja head jutuvestjad on talle alati huvi pakkunud. Folkloristina Kolga kohapärimust ja kummituslugusid uurima sattuski Reha tänu kogenud jutuvestjale, Ulvi Meierile, kes kohalikus mõisas ekskursioone korraldab.

Ühe Rehale endale kõige rohkem meelde jäänud kummitusloo rääkiski talle Ulvi Meier, kes Kolga külalistemajas peatunud turistidelt kuulis, et mõned kilomeetrid eemal, Loksa teel hüppab autodele ette verine valges kleidis kilavate silmadega naisterahvas. “Kui ma sellest kuulsin, tundus see jutuvestmise hetkel väga hirmus. Samas folkloristina tunnen ma selles jutus ära tüüpilise vanishing hitchhikeri ehk kaduva hääletaja jutumotiivi, mis on levinud üle maailma,” rääkis Reha.

Kuigi kummituslugude uurija Liis Reha enda sõnul kummitusi ei karda ja pole nendega ka isiklikult kokku puutunud, tunnistab ta, et pärast pimedal novembriõhtul sõpradega esmakordselt mõisas ringi kolamist hirmutas teda unes Carl Magnus Stenbocki nägemine. “Ta oli suguvõsa kõige kuulsam selgeltnägija, kes ennustas hästi ette ka oma suguvõsa tulevikku. Ta oli esimene, kes nägi punapäist nõida ja kellel olid hommikul tema hambajäljed käe peal,” rääkis Reha, mis tal aastatel 1804–1885 elanud mõisa valitseja kohta pärimusest teada on. Reha selgitas, et mõisa peahoone ühes toas on koopia Carl Magnuse portreest, mis vaatajast läbitungiva ja eheda pilgu tõttu temas kõhedust tekitas ja une rikkus. Reha sõnul võiski just unes nähtud Carl Magnus Stenbock tekitada temas uudishimu Kolga mõisa pärimuse vastu ja suunas teda seda põhjalikumalt uurima.

24.11.2014 10:53
linnalegend

?Folkloristid on lihtsalt need veidrikud, kes võtavad seda asja väga tõsiselt, analüüsides põhjalikult jutuvestmist ja jutuvestjaid,?
Analüüsime siis mõisateenija Julie Mikenbergi lugu. Sündinud 1892, seega mõisas teenijaks oli tõenäoliselt 20. sajandi esimestel kümnenditel.
Pärisorjus kaotati 1816. Kust " temaaegne mõisaproua" 100 aastat hiljem neid pekstavaid orje võttis?

Lisa kommentaar
24.11.2014 16:18
Mats von Estland

Linnalegendiga sarnased mõtted tekkisid. Ühest küljest, jah, jälle on 99% niisama usutav kui muinasjutt "eesti" talupoegadele "sakslastest" mõisnike poolt peale surutud "700-aastasest" "orjapõlvest". Aga teisest küljest, mine tea, äkki 1% sellest loost on isegi tõsi, näieks kui kellegi poolt kellegi kaudu kellelegi edasi jutustatud ähmane mälestus 1905. aasta sündmustest? ...

Lisa kommentaar
24.11.2014 18:37
interdistsiplinaarne energia

Analüüsides selgus, et Kolgas tajutakse koha head aurat või energiat. Just! Tõeline novaatorlik teadus sünnibki seal, kus saavad kokku geograafia, neuromeditsiin ja tuumafüüsika.

Lisa kommentaar
25.11.2014 15:26
Kummitus

Kolgast on juttu ka raamatus "Salapärane Eesti".
http://www.rahvaraamat.ee/p/salapärane-eesti/21395/et?ean=9789985665428

Lisa kommentaar
12.03.2016 23:36
rs

Tõenäoliselt oli Mikenberg see kelle käest seda legendi kuuldi. Hiljem on uurijad eksides segaduse tekitanud ja lugu omandanud käigu mille järgi see juhtuski Mikenbergi endaga.

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (8)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus