2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas luua kiusamisvaba kooli?
09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (1)

Hea kool on kiusamisvaba kool, ent paraku kannatab Eestis koolivägivalda peaaegu iga viies õpilane, ise on teisi kiusanud peaaegu iga kuues. Sel kolmapäeval ja neljapäeval, 10. ja 11. detsembril arutavad koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid ja lapsevanemad Tartu ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverentsil, kuidas tagada igale Eesti õpilasele kiusamisvaba haridustee.

Teiste seas räägib kahepäevasel konverentsil “Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?” koolivägivallast Eestis Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina. Markina ja tema assistent Beata Žarkovski uurivad rahvusvahelises uurimisrühmas ISRD laste hälbivat käitumist.

Nende sel aastal avaldatud uuringu järgi on koolikiusamise ohvriks langenud 22% eesti ja vene koolide õpilastest. Nende seas on kiusatud tüdrukuid (22,4%) enam kui poisse (19,8%). Samas kiusajateks on pigem poisid: oma klassikaaslasi on kiusanud 20,1% poistest ja kõigest 13,3% tüdrukutest.

Kõige rohkem kiusajaid ja kiusatuid õpib 7. ja 8. klassis ning nad on 12- kuni 15-aastased. Tallinn, Tartu ja muud Eesti piirkonnad on koolivägivalla esinemise poolest sarnased. Uuringu järgi on kõige rohkem kiusajaid ja kiusatavaid väljaspool Tartut ja Tallinna – 17,6%, Tartus 16,7% ja Tallinnas 15%.

Enam kui 3600 õpilase vastustest selgub, et õppeedukus ei ole seotud koolikiusamise ohvriks langemisega ega teiste laste kiusamisega. Kiusatud on sageli sotsiaalselt rasketes oludes kasvav laps ja kiusajaks hooletusse jäetud laps. Samas tõdevad uurijad, et nii kiusaja kui ka kiusatu puhul on riski- ja kaitsetegurid sarnased. Oluliseks koolikiusamise kaitsefaktoriks on positiivsed suhted õpilase ja kooli vahel. Mida paremini suhtub laps kooli, seda väiksem on koolikiusamisega kokkupuute tõenäosus. Koolikeskkond, kus on levinud kaklused, vargused ja narkootikumid, on koolikiusamise oluline riskitegur.

Uuringust selgus, et kui mitteohvrite seas on kiusajate osakaal 11,8%, siis kiusajate seas on see peaaegu kolm korda kõrgem. Kiusatud lastest on 33,2% ka ise teisi kiusanud.

Analüüsides koolikiusamisest teatamist rahvuse lõikes, ilmes teadlaste hinnangul oluline erinevus. Kui koolikiusamise ohvriks langenud eesti kooli lastest vastas 29,4%, et ei ole kellelegi juhtunust rääkinud, siis vene lastest jäi probleemiga omaette 44,7%. Kui vanemaid usaldavad vene ja eesti lapsed peaaegu võrdselt, siis sõpradele räägivad juhtunust vene lapsed harvemini (22,7%) kui eesti lapsed (40,9%). Ka vene koolides töötavad täiskasvanud saavad koolikiusamisest harvemini teada, võrreldes eesti koolide õpetajate, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide või muude täiskasvanutega.

10.–11. detsembril toimuv väärtuskasvatuse konverentsil esitavad osalejad visiooni sellest, kuidas Eestis toimivad kiusamisvaba haridustee programmid, mis on saanud inspiratsiooni ja toetust Põhjamaadest, rohkem koostööd saaksid teha. Konverentsi peakorraldaja, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul ei piisa kiusamisvaba koolini jõudmiseks vaid turvalisusega tegelemisest, vaid see eeldab kooli väärtuspõhist juhtimist ning kõigi kooli tegevuste läbimõtlemist väärtuskasvatuse võtmes.

Vaata konverentsi otseülekannet UTTV-vt www.uttv.ee ja tutvu kavaga TÜ eetikaveebis http://www.eetika.ee/konverents2014.

 

13.12.2014 14:36
Tugevad isiksused

kasvavad kiusamiskoolidest.

Lisa kommentaar
16.12.2014 10:56
koolikiusamisest

alustada võiks antud teemaga algusest- ja algus on meil teate kus? algus wremja ja muud näiteks enamuses kanal2-s meediarõvetsemisena alguse saanud saadetes, filmides, vägivaldsetes multifilmides.Jah- sealt saab ajalugu alguse, kustmaalt toimus oluline muudatus selles mis toimub koolis ja ka kodus. Arvate et olen imelik, vanamoodne? Tehke üks lihtne ajaline arvestus, kui seda ei oska siis pange nädala jooksul kirja lapse veedetud aeg- koolis, tv-s, arvutis, vanemate ja vanavanematega suheldes. Te saate üllatava tulemuse- teie nii öelda "kvaliteetaeg" jääb lapsele alla mõne tunni tõenäoliselt.
Mida meie lapsed meediast tarbivad? no seda teavad meie lapsevanemad küll kõige vähem- vägivalda igasugusel kujul ja seda ohtrasti. Vana äraleierdatud jutt tundub teile? aga nii see on ka tegelikult- kui oskaksite oma lapsi rohkem jälgida ja näha meedia mõju nende igapäevastes tegevustes siis saaksite aru. Siin on vaja näha suuremat pilti.

Lisa kommentaar
19.12.2014 11:30
silja

huvitav kommentaar.
mis saab aga lapsevanemate poolsest kohustusest oma lapsi harida ? See kui laps sinuga paar tundi nädalas vaid kvaliteet aega koos veedab on siis lapse süüs? sest sina paned ta tv ette või ipadi taha mängima???? vb 10 a last enam tagasi ei hoia , kuid kas harjumusi ei kavanda ikka lapsevanemad olles ise ka eeskujuks !!!!! Ei ole kõik teised süüdi ning ühikond ei ole nii hull nagu tahetakse näha. iga muutus saab alguse indiviidi tasandil ning praegu tuleks vaid peeglisse vaadata või siis abi paluda. muutused algavad enda seest !

Lisa kommentaar
29.12.2014 17:58
Arutleja

Teema "kiusamine" on küll halvamaiguline aga oluliselt ebamäärane käitumismalli kirjeldus. Ma arvan, et kiusamine kuulub loomuomaselt iga inimese käitumismalli ja avaldub juhul, kui soovitakse poolvägivaldse käitumisega muuta midagi omavahelistes suhetes või tõekspidamistes, tähelepanu tõmbamiseks või ebameeldiva olukorra ümberkorraldamiseks. Arvan, et sellised olukorrad tekivad tihti kiirest elukorralduse muutumisest.
Mida rohkem on kõikvõimalikke uuendajaid, arvajaid ning ümberkorraldajaid, seda rohkem on ka kiusamist.

Lisa kommentaar
29.12.2014 21:50
mina- eelmine.

kahjuks oled sa valesti aru saanud. minu aeg minu lastega (keda on 4- 2 tütart ja 2 poissi) on oluliselt rohkem kui ühel eesti keskmisel vanemal. nimelt minu töö iseloom on selline, et enamuse tööst teen arvuti taga, üle võrgu ja seda õhtusel-öisel ajal. ja seda mida nad meediast tarbivad, kontrollin küll hetkel 95%-selt.

huvitav kommentaar.
mis saab aga lapsevanemate poolsest kohustusest oma lapsi harida ? See kui laps sinuga paar tundi nädalas vaid kvaliteet aega koos veedab on siis lapse süüs? sest sina paned ta tv ette või ipadi taha mängima???? vb 10 a last enam tagasi ei hoia , kuid kas harjumusi ei kavanda ikka lapsevanemad olles ise ka eeskujuks !!!!! Ei ole kõik teised süüdi ning ühikond ei ole nii hull nagu tahetakse näha. iga muutus saab alguse indiviidi tasandil ning praegu tuleks vaid peeglisse vaadata või siis abi paluda. muutused algavad enda seest !

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (8)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus