Laevahukus süüdistatava Põhja-Korea vastased tõendid tekitavad kahtlusi

Kaks kuud pärast Lõuna-Korea korveti Cheonani uppumist Kollases Meres avaldati uurimistöö tulemused, mille kohaselt uppus laev Põhja-Korea allveelaevalt väljatulistatud torpeedo tabamusest. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis kirjutavad aga teadlased, et raportis esitatud väited, mis peaksid kinnitama Põhja-Korea süüd, on äärmiselt kahtlased.

Põhja-Korea süüd tõendab rahvusvahelise töörühma koostatud raporti kohaselt torpeedo fragment, millele on tindiga kantud Põhja-Koreale viitav märge. Kui aga tegu oli tõepoolest torpeedotabamusega, siis peaks tekkima võimas veesammas, mida katastroofist pääsenute sõnul ei olnud. Samuti on arusaamatu, miks ei märgatud torpeedo väljatulistamist Cheonani pardal, mis oli varustatud kaasaegsete sonaritega.

Raportis kirjeldatakse torpeedo propelleri külge plahvatuse käigus adsorbeerunud materjali, mis vastab koostiselt laevakere omale ning tõestab torpeedo põhjustatud plahvatuse toimumist. Just see asjaolu on aga Virginia ülikooli Korea päritolu teadlase Seung-Hun Lee sõnul raporti kõige problemaatilisem aspekt. Röntgen-difraktomeetriliselt uuritud näidised laevakerest ja propelleri külge jäänud materjalist on koostiselt peaaegu identsed, kui mitte arvestada alumiiniumi ja alumiiniumoksiidi, mis propelleri küljest võetud näidisel puudub.

Raporti koostajatel on pakkuda sellele vastuolule seletus. Nimelt usuvad nad, et alumiinium jahtus nii kiirelt, et alumiiniumoksiidi kristallid ei jõudnud formeeruda ning selle asemel on amorfne mass, mida röntgen-difraktomeetriliselt uurida ei saa.

Materjaliteadlane Seung-Hun Lee peab seda väidet aga mitteusutavaks. „Pole võimalik, et kogu alumiiniumoksiid on amorfne,“ ütles ta. Lee enda eksperimendid näitavad, et sarnases tingimustes tekib peamiselt kristalne alumiiniumoksiid. Plahvatuse käigus kiirelt jahtunud alumiiniumoksiidis peaks hapniku ja alumiiniumi suhe olema raportis avaldatust oluliselt madalam. Lee sõnul näitavad andmed, et analüüsitud on tõenäoliselt hoopis vana ja roostetanud alumiiniumi sisaldavat metallitükki.

Samuti on Lee sõnul arusaamatu, kuidas elas plahvatuse üle sinine tint, mis viitab torpeedo Põhja-Korea päritolule. „Plahvatuse käigus tekkinud kuumus on piisav, et tint sulatada,“ ütles Lee.

Lee küll ei väida kindlalt, et Põhja-Korea laeva ei uputanud. Samuti pole tal välja pakkuda ühtki alternatiivset seletust.

Siiski on Põhja-Korea kõige tõenäolisem süüdlane, sest muud moodi on laevahukku väga raske seletada. Võiks ju oletada, et Lõuna-Korea ja USA vajasid ettekäänet Põhja-Koreale kallale tungimiseks, kuid sel juhul oleks sõda juba kindlasti alanud.

• Tweet