Miks said vasakpoolsetest kirjanikest juunikommunistid?

Moskva peamisteks koostööpartneriteks Eestis 1940. aasta kevadel ja suvel ei olnud EKP liikmed, vaid osa Eesti vasakharitlasi, kel oli "päriskommunistidest" märksa enam autoriteeti, tuttavaid, mõjukust ja tarkust.

Väidetakse, et Eesti juhtivate vasakliteraatide asumine Nõukogude võimu teenistusse 1940. aastal ei olnud spontaanne otsus, vaid juba varem tehtud valikute loogiline tulemus.

Tartu Ülikooli uusima ajaloo dotsent Jaak Valge arutleb sel neljapäeval oma ettekandes, kas selle põhjuseks oli võõrandumine Eesti ühiskonnast ja põlgus selle vastu, Pätsi-Laidoneri autoritaarrežiim, vastukaalu pakkumise lootus natsi-Saksamaa esiletõusule, Nõukogude kommunismi atraktiivsus, Nõukogude kultuuripoliitika manipulatsioonid Eesti ja teiste Lääne intellektuaalidega või mingid muud, sh isiklikud põhjused.

Kas juunikommunistide motiiviks võis olla sovetiseerimise pehmendamine? Kas ja mille poolest erinesid Eesti tulevaste juunikommunistide vaated ja tegutsemismotiivid 1930. aastatel Lääne vasakintellektuaalidest Moskva "teekaaslaste" poliitilistest hoiakutest ja motiividest? Kas mõne teise lääneriigi okupeerimise korral oleks Moskva teenistusse astunud samuti kolmandik vastava riigi kirjanike liidu liikmetest?"

Jaak Valge esineb  29. septembril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi teeõhtul  „Huvitavat teadusest ja elust“. Teeõhtud on tasuta ja kõik on oodatud!

Samas sarjas sel aastal veel:

18. oktoobril kell 17.15 räägib Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori majandusteooria ja majandusarvestuse õppetooli juht Andres Arrak teemal „Elu võimalikkusest pärast eurot“.

2. novembril kell 17.15 räägib TÜ kiirus-ja jõualade didaktika dotsent Mehis Viru teemal „Tippspordi võlu ja valu. Kas võit iga hinna eest?“

13. detsembril kell 17.15 räägib TÜ analüütilise keemia professor Ivo Leito teemal „Hapetest ja alustest nii ja teisiti“.

• Tweet