Plaan uurida Putini Venemaad tõi Eestisse suure grandi

Lootust, et Venemaa peaminister Vladimir Putin või president Dmitri Medvedjev soostuks talle uurimistöö tarbeks intervjuu andma, ei hakka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo hellitamagi.

Küll aga tõi kava kirjutada Putini ja Medvedjevi käe all järsult demokraatiakursilt kõrvale kaldunud Venemaa rahvusvahelise õiguse käsitlusest Mälksoole esimese Eesti teadlasena Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (ERC) uurimisraha.

See pole esimene kord, mil praegu 34-aastane Mälksoo karjääri alustavatele teadlastele mõeldud uurimisraha püüdis. Kahe aasta eest esitatud esimesele granditaotlusele tuli aga eitav vastus. Konkurents oli ülitihe: 335 miljonit eurot grandiraha taotles üle 9000 projekti, millest rahastati vaid 299. "Suur riik Poola näiteks ei saanud toona ühtki," ütles Mälksoo. Lauri MälksooLauri Mälksoo

Kahe taotlusvooru vahele jäi Gruusia sõda. "Võimalik, et see tegi probleemi olemuse ka kõige skeptilisematele hindajatele selgemaks," oletas ta.

Nüüd on Mälksool viie aasta peale mõeldud töö tarbeks pool miljonit eurot ehk ligi kaheksa miljonit krooni.

Töö raames on kavas välja uurida, kuidas on Venemaa valitud mitteliberaalne kurss mõjutanud riigi käsitlust rahvusvahelisest õigusest ning kas Venemaa ja lääneriigid räägivad ikka ühest ja samast rahvusvahelisest õigusest.

Venemaast on saanud küll kapitalistlik riik, kuid demokraatia ja inimõiguste, eriti sõnavabaduse austamise vallas on toimunud järsk taandareng. Nii küsibki Mälksoo oma teemapüstituses, kas mittevabad riigid saavad rahvusvahelisest õigusest teistmoodi aru ja rakendavad seda teisiti.

Mida võiks aga Venemaa arvata Eesti teadlasest, kes euroraha eest uurib selgelt ebademokraatliku arengusuuna valinud Venemaa arusaama rahvusvahelisest õigusest? "Ma ei tea, mis võib saada, kui mulle ei anta näiteks Venemaa viisat?" kõhkles Mälksoo hetke.

"Kuid olulisel määral on võimalik seda tööd teha ka tekstiliste materjalide põhjal. Seda tööd alustades ei saa ma kuidagi väita, et need järeldused, milleni me jõuame, on Venemaa jaoks kindlasti negatiivsed," lisas ta.

Lisaks lepingute, doktriinide ja õigusteaduslike artiklike läbitöötamisele on kavas intervjueerida Venemaa juhtivaid poliitikuid, välisministeeriumi ametnikke ja arvamusliidreid, rahvusvaheliste kohtute juures töötavaid Vene kohtunikke ja õigusteadlasi.

Samasuguse intervjueerimistaktika valis Briti õigusteadlane Philippe Sands, kes püüdis aru saada USA presidendi George W Bushi administratsiooni toimemehhanismidest.

Kuid eesseisvas töös peab Mälksoo kõige keerukamaks seda, kuidas teha vahet sellel, mis on oluline ja ebaoluline, ehk kuidas aru saada sellest, mis määrab Vene riigi käitumise ja selle kuidas rahvusvahelisse õigusesse suhtutakse. "Tähtis on üritada läheneda teemale eelarvamustevabalt, sest tihti põhjendavad ka venelased oma samme stiilis: aga vaadake, mida USA või Euroopa ise on teinud," ütles ta.

Lisaks Mälksoole asuvad sama uurimisteema kallal tööle veel Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise majandusõiguse dotsent Christoph Schwe, kes keskendub Venemaa käsitlusele rahvusvahelisest majandusõigusest ning hetkel USAs Yale'i ülikoolis doktoriõpinguid lõpetav Helen Eenmaa. Projekti juures hakkavad tööle ka kolm doktoranti, kes keskenduvad mereõigusele ja rahvusvahelisele kriminaalõigusele.

• Tweet