07.09.2010 17:40
Rikkad Jumalat ei vaja
Hiljuti Gallupi poolt avaldatud uurimuse kohaselt on
religioon olulisel kohal 84 protsendi uuritavate inimeste jaoks. Huvitav asja
juures on aga see, et riigi rikkuse suurenedes muutub religioon seal elavate
inimeste jaoks üha tähtsusetumaks.
114 riigis läbi viidud küsitluste kohaselt on maailma kõige vaesemates
riikides (sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta alla 2000 dollari aastas)
religioon olulisel kohal 95 protsendi inimeste jaoks. Rikkaimates riikides (SKT
üle 25 000 dollari) on religioon tähtis vaid 47 protsendile inimestest,
kirjutas LiveScience.
Eranditult kõik uuritavad riigid, kus religioon on tähtis,
kuuluvad suhteliselt vaeste riikide hulka (SKT alla 5000 dollari). Reeglist
esineb ka mõningaid erandeid. Näiteks USA kuulub kindlalt rikaste riikide
sekka, kuid ometi on ameeriklased oma sissetuleku kohta üllatavalt religioossed
(65 protsenti peab religiooni oluliseks). Samas ei kuulu Eesti just kõige
rikkamate sekka, kuid uuritavatest riikidest on just Eesti elanike jaoks
religioon kõige ebaolulisem (16 protsendi eestlaste jaoks on religioon
oluline).
Rikaste, kuid religioossete riikide hulka kuuluvad ka Kreeka,
Itaalia, Singapur ja Pärsia lahe naftariigid. Sarnaselt Eestile on ka suurem
osa Euroopa riikide elanikke vähereligioossed. Rootsis on religioon olulisel
kohal 17 protsendi inimeste jaoks. Taanis on vastav protsent 19, Suurbritannias
27, Prantsusmaal 30. Eesti madalat religioossust seostavad uuringu
interpreteerijad nõukogude pärandi ja sellega kaasnenud religiooni
allasurumisega.
Kõige religioossemad riigid on Bangladesh, Niger, Jeemen,
Indoneesia, Malawi ja Sri Lanka. Kõigis neis riikides on religioon tähtsal
kohal 99 protsendi inimeste jaoks.
Kuigi seos rikkuse ja madala religioossuse vahel on tugev, on selle
seletamine mõnevõrra keerukas. Üheks võimaluseks on uuringu autorite arvates
käsitleda religiooni kui emotsionaalset abilist igapäevases võitluses enda ja
oma pere äraelamise tagamisel.