2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Semantikud juristidele appi
04.02.2011 13:42

Semantikud juristidele appi

Martin Aher
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (0)

Juristid on tõdenud, et alati ei piisa seaduste tundmisest vaid vahel on ka vaja teada, kuidas tõlgendada sõnu ja väljendeid, millest seadused koosnevad.

Keele loogika mõistmisega tegelevad peamiselt semantikud ja mina uurin kuidas tõlgendada sõna “või” (see või teine) ja keerulisemates olukordades selle tähendust testida.

Võib-olla sõna “või” uurimine ei tundu väga oluline, sest ometi saame sellest aru. Aga, kui lubate, räägin ühe loo sellest kuidas just sõna “või” tähendus võib muutuda kohturuumis keskseks.

Käisin hiljuti ühe suure ostukeskuse sööklas lõunatamas ning seal oli järgnev silt: “Prae kõrvale tohib võtta aurutatud juurvilju või salatit.”

Selle lause kirjutaja tahtis kindlasti, et võtaksin ainult üht kahest, kas aurutatud juurvilju või salatit, aga mitte mõlemat. Mina aga jäin selle lause peale mõtlema ning otsustasin häbematult võtta mõlemat. See oli söökla, mul ei tekkinud probleeme, sain oma prae kahe lisandiga ja halvimal juhul arvas kassapidaja minust halvemini kui varem. Aga kui mängus oleks olnud mitme miljoni krooni väärtusega kinnisvaratehing ja lepingu keskne tingimus sisaldanuks samuti sõna “või”? Usutavasti oleks lepingu teine pool kutsunud appi juristid ja tahtnud minu oportunismi takistada.

Siinkohal pean tõdema, et ma ei soovi sekkuda juristide töösse; semantik ei tunne seadusi paremini kui juristid ja kaasaskäivatest menetlusreeglitest ja tõlgendamispraktikast teab ta veelgi vähem. Aga siiski oleks käesoleva kohtuvaidluse keskseks probleemiks sõna “või” tähendus.

Seega küsisin tuttavatelt juristidelt, kuidas sellist lauset tõlgendada ja minu üllatuseks oli vastus alati sama: “või” on õiguses välistav, ehk sa tohid võtta ainult üht.

Selline arvamus on õigusteaduse üliõpilastel kujunenud viis aastat kestvate teooriaõpingute ja kaasuste lahendamise jooksul, ehkki eraldi sõna “või” tõlgendamist ei käsitleta. See on loomulikult selge vastus ja annab ühtse tõlgenduse, mille kohaselt käitusin valesti kui võtsin nii aurutatud juurvilju kui salatit. Aga ma ei jäänud rahule.

Nimelt on seadustes tihti järgnevaga sarnaseid lauseid:

“Kui õpilane suitsetab või joob alkoholi, siis visatakse ta koolist välja.”

Kui “või” oleks välistav, siis õpilast, kes nii suitsetab kui ka joob, koolist välja ei visataks. Aga see on ometi absurdne. Selle näite põhjal võib järeldada, et “või” ei saa olla kõikides lausetes välistav, sest selle eesmärgiks on välja tuua erinevad keelatud tegevused, et kellelgi ei tekiks küsimust mis täpselt on keelatud.

Semantikud on välja mõelnud loogilised testid selgitamaks sõna “või” tähendust. Inimesed suudavad üksteisest aru saada kuigi nad kasutavad lauseid, mida nad ei ole võib-olla kunagi varem näinud. Näiteks mõistate te järgnevat lauset:

“Anna snarfidele või morravanakestele fluidumimahla.”

Kuigi me ei tea, millised olendid on snarfid või morravanakesed, mõistame me käsku anda neile fluidumimahla. See tähendab, et selle lause taga on ühtse tähendusega loogika. Meie kui igapäevased keelekasutajad ei ole sellest loogikast teadlikud, me ei õpi neid reegleid, kuid me saame aru kui keelt kasutatakse valesti. Võite seda ise proovida. Öelge järgnevad laused valjusti välja:

“Karlil ei ole mitte kunagi kartuleid.”

“Karlil on mitte kunagi kartuleid.”

Märkasite kindlasti, et teine neist kahest lausest ei kõlanud hästi. Midagi on selgelt valesti, kuigi on raske täpselt öelda mis. Lühike vastus on, et väljendi “mitte kunagi” tähendus on negatiivne ja vajab eitust, et olla tähendusrikas. Aga tulles sõna “või” juurde tagasi, saame sarnaselt katsetada, kas lauses olev “või” on välistav või mitte. Kui tähendus on välistav ja lisame lõppu “või mõlemat” peaksime saama tähenduselt vastuolulise lause nagu sõnaga “mitte kunagi.” Proovime:

“Prae kõrvale tohib võtta aurutatud juurvilju või salatit või mõlemat.”

Eeldan, et kellelgi ei tekkinud selle lausega probleeme. Selle testi abil oleme kindlaks teinud, et mitte ainult pole sõna “või” välistav mõnel juhul vaid see on välistav ka just meid huvitanud lauses. Tuleb välja, et “või” ei ole piisav, et takistada ahneid inimesi nagu mina, kes tahaksid võtta aurutatud juurvilju ja salatit korraga. Selleks oleks eraldi vaja eraldi keeldu, nagu näiteks: “Aga mitte

mõlemat.”

Minu loo anekdoot põhineb ajaloolisel kaasusel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidlusest number 345. Tagatiste kasutamist reguleerib järgnev säte: "[A] contracting party may require reasonable security (bond or cash deposit)" [Ad Note to the WTO Anti-Dumping Agreement] “Lepinguosaline tohib nõuda mõistlikku tagatist (võlakirjana või sularahas)” [Lisa WTO GATT 1994 artikkel VI rakendamise leppele]

Vaidlus kerkis kui USA nõudis Indialt tagatist nii võlakirjana kui sularahas, kahekordistades tagatise summa. Kohtuvaidluse otsus sõltus sõna “või” tõlgendamisest ja protsess venis väga pikaks. Sellistes olukordades ei ole ühtset lahendust, mis sobiks igale lausele, milles on sõna “või.” Lahendusena aga saavad appi tulla semantikud, kelle testid selgitavad välja lause loogika.

Osnabrücki ülikooli doktorant Martin Aher võitis selle artikliga Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursil teise koha. Konkurssi aitas korraldada Haridus- ja Teadusministeerium.

Loe ka teisi võidutöid:

I koht: Riik kui pesuloputusvahend

III koht: Haigusi püütakse leida juba hingeõhust

04.02.2011 17:59
it taustaga

olen semantikaga kokku puutunud ja minu arusaamise järgi on asi palju lihtsam. Eksisteerib nimelt kaks erinevat semantilist konteksti - nö kinnine maailm (open world assumption) ja lahtine maailm (closed world assumption). Sõna 'või' kontekst nendes kahes maailmas on erinev - õigemini järelduste tegemiseks vajalike tingimuste piisavus ja täielikus on nendes kahes maailmas täiesti erinev.

Seega minu arust taandub asi lihtsalt sellele, et seadusvaldkonnas on kasutusel kinnise maailma eeldus (kõik mis pole keelatud on järelikult lubatud), aga (filosoofia taustaga?) lausesemantikutel lahtise maailma eeldus (kõik mis pole keelatud võib aga ei pruugi olla lubatud). Õnneks eksisteerivad seal kuskil veel IT taustaga semantikud, kes loodetavasti esimese asjana on suutelised täpsustama, et millise loogilise taustsüsteemiga ikka tegu on.

Lisa kommentaar
07.02.2011 11:02
rumal

Tundub, et ma olen rumal kuid mulle tunduvad viimased järeldused vastandlikud (või on kuskil midagi kaduma läinud). Konkreetsel juhul tekitab valik "või mõlemat" nö kolmanda (sh välistava) valiku. Nüüd on valida hulkade (A);(B);(AB) vahel. Valik on endiselt välistav, sest mitut hulka korraga valida ei ole võimalik ning selle tõttu ei kõla ka see lause halvasti (ega ole ka kuidagi vastuoluline). (see, et lause selliste valikute tõttu mõttetuks muutub - ehk kui kõik valikud on lubatud, siis ei ole mingit eraldi teksti vajagi - ei puutu hetkel asjasse) Seega piisab täiesti sellisest lausest, et takistada inimesi mõlemat võtmast ning mingit eraldi keeldu ei ole vaja - puudu jääb konkreetsel juhul vaid südametunnistusest.

Lisa kommentaar
07.02.2011 12:12
iiiii

Küsimus on selles, kuidas vaadata seda lauset - ?Prae kõrvale tohib võtta aurutatud juurvilju või salatit.?
Kui tegemist on objektide kogumiga juurvili ja salat siis on "või" mittevälistav, ehk siis see "või" muudab salati ja juurvija üheks hulgaks ning alles siis kohaldatakse sellele kooslusele ülejäänud lauset.
Aga kui tegemist on valikutega, valik nr. 1 (juurvili) ja valik nr. 2 (salat) siis on "või" välistav. Sööklas on mõeldud valikuid, sest muidu oleks kasutatud "juurvilju ja salatit".
Mina arvan et "või" on siiski enamus olukordades mittevälistav. Programmeerimises on "või" mittevälistav (OR). Spetsiaalselt on ka välistav "või" (XOR).

Lisa kommentaar
07.02.2011 14:57
Saalomon Kuningas

Martin Aher: "Minu loo anekdoot põhineb ajaloolisel kaasusel..."

Kuna ma ei leidnud Martini loost anekdooti mulle ootuspärasel kujul, siis tekkis kahtlus, et äkki ootasin ekslikult. Vaatasin Eesti keele seletavasse sõnaraamatusse:

anekdoot ?-doodi 21? s. lühike koomilise v. pikantse sisuga ning üllatusliku lõpuga looke.

Niisiis võiks tsiteeritud lause kõlada ka umbes järgmiselt: ""Minu loo teatud looke põhineb ajaloolisel kaasusel..." See võiks siis olla nagu lugu ruudus ehk lugu teisel astmel? Ja kolmandasse astmesse ehk kuupi tõstaks arendus "Minu loo teatud lookese puänt põhineb ajaloolisel kaasusel..." ehk "Minu loo teatud lookese rabav koht põhineb ajaloolisel kaasusel..."?

Sidesõna 'või' semantika ehk keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause) tähendusest - (sõna 'semantika' ise kasutatakse vähemalt kolmes tähenduses) - arusaamiseks oleks samuti kasulik pöörduda ennekõike seletava sõnaraamatu poole, millest võib leida, et sõna 'või' kasutatakse konjunktsioonina - eraldava sidesõnana -, adverbi ehk määrsõnana ja interjektsiooni ehk hüüdsõnana. (On ka veel piimatoode 'või', aga selle tähendus võib arusaamatust tekitada vast võitootjate seas: kas mingit määrdeainet veel lugeda võiks või mitte. Sedagi on ette tulnud.)

Sidesõna 'või' tähendus eriala- ja argikeeles erineb. Käesoleval juhul on vastandatud isiklik tõlgendus juristide seas tunnustatud tõlgendusele. Kuna Martini kirjeldatud salati-situatsioonis on valdavalt lugejateks ja tõlgendajateks mitte juristid, siis on neil õigus oma arusaamise järgi panna ühte, teist või mõlemat korraga. Lihtsalt põhjusel, et sõna 'või' esineb loetelus, mille liikmed võivad kõik võimalikud olla. (Vt EKSS märksõna 'või' - "Ma ei tea, mis ma teile annaksin või teie heaks teeksin, kui te laulaksite ainult minule siin metsas." A. H. Tammsaare.)

Teisendada salatilett kohtusaaliks või südametunnistuse mõõdupuuks ei ole päris korrektne, kuna tegelikult tuleb inimene sinna sööma ja lähtub juurdekirjutatud tekstist mitte kui normeerivast käsust, mis peaks sel juhul lõppema soovituslikult hüüumärgiga, kuid selguse mõttes oleks kasulik kirjutada range disjunktsiooni kujul: kas see või teine! (Ranguse annab siin mitte hüüumärk, vaid adverbi 'kas' kasutamine.)

Formaalses loogikas on oluline säilitada mõiste maht ja sisu. Igapäevategevuse aluseks ei ole erialaspetsialistide (juristide) tõlgendus mingist sõnast, vaid kehtiv praktika. Kui salatiletist võetakse sõna kohtusaali tõlgendamiseks, siis on tegu erinevate olukordadega: juriidikas võib sõna 'või' tähendada sõltuvalt kontekstist ka paljudes kirjapandud seadustes nagu salatiletiski ranget disjunktsiooni või mitteranget disjunktsiooni, seega ei saa öelda, et kohtusaalist salatiletti tagasitulev tõlgendus 'või'-st oleks millegi poolest parem või õigem kui see, mida inimesed omast peast välja mõtlevad.

WTO vaidlus nr 345 on juriidiline, sest situatsioon ise mitte salatiletis, vaid puhtalt lepingus. Ehk ühel juhul - salatiletis - määrab tegevus juuresoleva lepingupunkti - salativaliku - sisu, teisel juhul määrab lepingupunkt - kirjapandud tegevuseeskiri tagatise nõudmiseks - tegevuse sisu. Oluline on aru saada ja vahet teha, millal lähtutakse ühest või teisest.

PS Mis valdkonna doktorandiga on tegemist, kui saladus ei ole? Loodetavasti mitte väga filoloogiaga seotud? Oleks väga kahetsusväärne, kui nii lihtsate küsimuste lahendamiseks peaks lõunatamise käigus salatileti ja kohtusaali vahet traavima selle pärast, et mõni eesel ei suuda otsustada, kummast heinakuhjast tuleks ampsu võtta...

Lisa kommentaar
01.03.2011 23:54
Mari

Juuratudengina jäi silma just ?Kui õpilane suitsetab või joob alkoholi, siis visatakse ta koolist välja.? seletus.
Antud juhul ei ole tegu, kas üks või teine, vaid kui üks neist tingimustest on täidetud, siis visatakse igal juhul välja.
Elik, kui on valikud a, b, c, ... või n, siis kui üks neist "tingimustest" on täidetud, siis rakendub sanktsioon.

Lisa kommentaar

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (8)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus