07.10.2011 08:31

Sõjateadus on lõhkekehade ees siiani jõuetuks jäänud

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Afganistani konflikti senise teadusbilansi aktivasse lähevad edusammud robotite ja traumameditsiini vallas, kuid isevalmistatud lõhkekehade vastu pole siiani suudetud tõhusat rohtu leida.

«Meditsiini edendamisel on sõda suurepärane õpetaja,» tõdevad Briti sõjaväearstid aasta alguses ilmunud teadusajakirja Philosophical Transactions of the Royal Society B 21. sajandi militaarmeditsiinile pühendatud erinumbri avasõnades.

Afganistani konflikt on kestnud kauem kui kumbki maailmasõda ning pakkunud ohtralt õppimisvõimalusi, lisavad nad. Raskete vigastuste kiuste, mida enesetapuründajad ja peidetud lõhkekehad tekitavad, on Afganistanis viga saanud sõdurite ellujäämise protsent kõrgem kui kunagi varem. Selle juures on suurt rolli mänginud uued ravi- ja elustamisvõtted, uued haavade sidumise materjalid, vereasendajad ja verejooksu peatajad, kirjutas Postimees.

Lahinguväljal saadud kogemused kanduvad üle ka tsiviilmeditsiini ja leiavad kasutust näiteks autoavariide või suurõnnetuste ohvrite päästmisel, kinnitavad arstid. Sõduri elu päästmine on aga alles esimene samm tervenemise teel, tihti läheb vaja pikemat taastusravi. 2008. aastal rajasid USA relvajõud spetsiaalse regeneratiivmeditsiini instituudi, mille eesmärk on, muu hulgas tüvirakkude abil, leida uusi võimalusi põletus- ja muude haavade armivabaks raviks, kudede taastamiseks ja ehk isegi jäsemete tagasikasvatamiseks.

Suur hulk amputeeritud jäsemetega sõdureid, mis on üks selle konflikti iseloomulikke jooni, on hoogu andnud senisest paremate kõrgtehnoloogiliste proteeside arendamisele. Samuti tuleb tegeleda sõdurite traumajärgse stressi ja teiste vaimuhädadega.

Tehnoloogilise lahenduse otsimine mässuliste kõige laastavamaks relvaks kujunenud isevalmistatud lõhkeseadmete vastu on aga ummikusse jooksnud. Ajakirja Nature andmetel on USA kaitseministeerium viimase kuue aasta jooksul kulutanud mässuliste pommide eest tõhusa kaitse otsimisele 17 miljardit dollarit – ainult selleks, et lõpuks tunnistada: võluvitsa ei ole.

Relvatehnoloogias on Afganistani konflikti tähelepanuväärseim panus mehitamata lennumasinate ja robotite ulatuslik kasutamine. Tuhanded robotid täidavad ülesandeid, mis inimese jaoks on liiga ohtlikud või igavad. Hääletult paarikümne kilomeetri kõrgusel hõljuvate droonide rünnakuid peab Pentagon Al-Qaeda ja Talibani vastu kõige tõhusamaks relvaks, pärast võimule saamist suurendas USA president Barack Obama droonide kasutamist kriisikolletes veelgi.

Kuigi droonid ega lahinguvälja robotid ei ole selle sõja leiutis, võib oodata, et tänu Afganistanis ja Iraagis saadud tuleristsetele jõuab ka see tehnoloogia ulatuslikumasse tsiviilkasutusse, näiteks päästeteenistuste varustusse igapäevatöös ning katastroofipiirkondades.

Samal ajal juhib NATO teadusuuringute ja tehnoloogiaorganisatsiooni nõukogu esimees Robert Walker tähelepanu sellele, et nüüdisaja konfliktid on muutnud ka sõjateaduse rolli. «Globaalselt on aset leidnud põhjalik muutus konfliktide iseloomus. Sellega on kaasnenud ootus, et teadus pakub enamat kui tehnoloogiat relvadele, millega võideti eelmine sõda,» rääkis ta eelmisel aastal Eesti ajakirjandusele antud intervjuus.

Walker ütles ajakirjas Tarkade Klubi ilmunud intervjuus, et üks Afganistani konflikti märksõna NATO jaoks on võitlus kohalike südamete ja usalduse pärast. «Selles riigis tuleb üles ehitada õiged olud turvalisuse ja püsiva stabiilsuse jaoks. Seda robotitega ei tee,» märkis ta. «Tasakaalu leidmine sõjaliste lahenduste ning rahva kaasamise ja nende usalduse võitmise vahel on sama oluline kui tehnoloogia, mille abil üksikuid kokkupõrkeid võidetakse.»

Nii on armee tähelepanu fookusesse kerkinud pehmemad teadused, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja antropoloogia. Seda tunnistades algatas toonane USA kaitseminister Robert Gates 2008. aastal sotsiaalteaduse alusuuringute programmi Minerva.

Liitlasvägede Afganistanis viibimisest ajendatuna on välja arendatud ka suulise kõne automaattõlke tarkvara, taastuvenergialahendusi ning andmetöötlussüsteeme. USA on 12 miljardi dollariga aastas jätkuvalt suurim sõjalisele teadus- ja arendustegevusele kulutaja, Euroopa kaitseagentuuri vastav eelarverida on umbes neli korda väiksem.

Edusammude kõrval on aga Afganistani konflikt toonud teadusele ka kaotusi, eelkõige rüüstatud arheoloogiliste leiupaikade ning varastatud ja riigist välja veetud aarete näol.

 

AP/Scanpix 16.05.2012 09:01

Müüdid laieneva Euroopa taga

Piitsa ja prääniku meetod töötab ühtviisi hästi nii inimeste ka kui riikide puhul.

PA Wire/Scanpix 08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

11.04.2012 10:50

Kas kliimaprobleemi lahendaks inimese muundamine? (3)

Võitluses üleilmse kliimasoojenemisega oleks abi inimese muutmisest biotehnoloogiliste meetoditega.

16.03.2012 13:52

Mobiiliuuring: kui suur on lõhe Tallinna eestlaste ja venelaste vahel? (1)

Kas Tallinna sees on kaks eraldi linna: eestlaste ja venelaste oma?

08.03.2012 09:06

Vaenulikkus kaldub ekraanilt pärisellu (1)

Vaenulikku käitumist – nagu kuulujutte ja emotsionaalset kiusamist – sisaldavate filmide vaatamine võib käivitada ajus ettevalmistused ründeks.

05.03.2012 13:24

Mis värvi olid armastusjumalanna juuksed?

Medici Veenusena tuntud kuulsa skulptuuri juuksed olid kullatud, näitas keemiline analüüs.

29.02.2012 09:52

Jõukus soosib valskust

Sissetulekute suurenemise ja parema ühiskondliku positsiooniga kaasneb kalduvus käituda ebaeetiliselt, näitas California ülikooli teadlaste värske uuring.

20.02.2012 10:55

Miks me eirame moraalinorme? (1)

Inimese mõttemaailmas eksisteerib kaks paralleelset moraalisüsteemi, mis ei ole alati omavahel kooskõlas, näitas värske uuring.

15.02.2012 13:24

Kas põllumajandus jätab inimkonna kuivale? (1)

Igal aastal kulub maailmas tarbitud mageveest 92 protsenti põllumajandusele, näitas värske analüüs.

31.01.2012 09:14

Multimeediaajastu pärsib teismelise sotsiaalset arengut (1)

Pidevalt erinevaid digitaalseid seadmeid samaaegselt kasutavad teismelised tüdrukud on sotsiaalses ja emotsionaalses arengus vähem edukad, näitas värske uuring.

24.01.2012 16:35

Eelkooli vilju maitstakse ülikoolis

1970ndatel aastatel koolieelse õppe programmis osalenud tänased täiskasvanud lõikavad sellest kogemusest kasu siiani, näitas värske uuring.

20.01.2012 12:48

Kuidas tagada kohtus kvaliteetne kaitse? (1)

Õigus kaitsjale on demokraatlikus ühiskonnas üks süüdistatavate põhiõigusi. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Anneli Soo uuris oma väitekirjas, kuidas tagada kriminaalmenetluses kõigile kvaliteetne kaitse, olgu siis tegemist palgatud või riigi poolt määratud advokaadiga.

06.01.2012 16:45

Video: Riietus võimaldab end eakana tunda

Ameerika teadlaste loodud kombinesooni riietatult tunnete end füüsiliselt 75-aastasena.

04.01.2012 19:14

Muistse Angkori viis langusesse põud

Maailmakuulsa Angkor Wati templi kodulinn võis hävineda, sest linn jäi võitluses põuaga alla.

03.01.2012 17:38

Mis päästaks Venezia?

Uppuva linna päästaks vee juurdepumpamine.

30.12.2011 11:45

Maailma vanimad raamatud saavad digikujul kättesaadavaks (2)

Astronoomid ulatasid Vatikani raamatukogule abikäe.

Wikimedia Commons 02.05.2012 14:57

Mida teavad sotsiaalvõrgud internetivõhikutest?

Ütle mulle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, milline oled sa ise.

26.03.2012 09:21

Mis on privaatsuse hind?

Euroopa teadlased uurisid internetis jagatava personaalse informatsiooni väärtust rahas.

14.03.2012 14:30

Kas kirjakeelega on jokk? (1)

Kirjakeelt, mida ei kasutata teaduses ja hariduses, pole olemas. Paraku trügib eestlane eesti keelt teadusest välja, tõdes emakeelepäeva ettekandes Tartu ülikooli õppejõud Tiit Hennoste.

06.03.2012 10:58

Ettevaatust, võitja!

Võit muudab võitja agressiivsemaks, näitas värske uuring.

02.03.2012 13:40

Kuidas võita vaenlasi ja mõjutada riike?

Kujutage ette olukorda, kus näljane rebane valetab end taimetoitlaseks ja veenab kilpkonna juriidilise lepinguga oma kilbist loobuma. Kui tark loom vastu punnib, ilmuvad metsa ühtäkki suured televiisorid. Sealt paistab, et kilbita liigikaaslased on palju õnnelikumad ja suudavad isegi lennata...

22.02.2012 09:04

Hubble avastas uut tüüpi veemaailma

Väljaspool päikesesüsteemi asuv planeet GJ 1214b koosneb suures osas veest.

17.02.2012 10:01

Miks valis arenenud maailm monogaamia?

Polügaamsetes ühiskondades on monogaamsetega võrreldes rohkem vägistamist, inimrööve, mõrvu, laste väärkohtlemist ja muid kuritegusid, leidis värske uuring.

08.02.2012 15:52

Facebook laastab enesehinnangu

Kuidas vältida depressiooni? Pea Facebookiga piiri.

26.01.2012 13:09

Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond

Milline oli inimestevaheline suhtlemine enne Facebooki?

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

12.01.2012 13:46

Viimsepäeva kella keerati edasi

Sümboolsel inimkonna hävinguni jäänud aega näitaval kellal puudub nüüd keskööst ainult viis minutit.

05.01.2012 12:34

Pompei elas keset prügi

Pompei elanikud kasutasid kalmistuid prügimägedena.

04.01.2012 12:41

ˇestid kiirendavad keeleõpet

Inimesed omandavad uue keele kergemini, kui sõnu saadavad liigutused.

03.01.2012 15:24

Vaba turg viib rasvumiseni

Rasvumine võib olla üks vaba kaubanduspoliitika soovimatuid kõrvalmõjusid, näitas värske uuring.