Teadlased soovivad kalendrit muuta

Tagasi

Edasi

Foto: Flickr/Creative Commons

Ameerika teadlaste loodud uus kalender muudaks kalendriaastad ühesuguseks.

Johns Hopkinsi ülikooli astrofüüsik Richard Conn Henry ja majandusteadlane Steve H. Hanke lõid arvutiprogrammide ja matemaatiliste valemite abil uut tüüpi kalendri, milles on iga uus 12-kuuline aasta eelmisega identne ning seda aastast aastasse. 

Kui Hanke-Henry püsikalendri järgi langeks jaanipäev järgmisel aastal näiteks esmaspäevale, siis oleks ka kõigil järgnevatel aastatel jaanipäev esmaspäevane päev.

Uue kalendri  järgi oleks septembris, märtsis, juunis ja detsembris 31 päeva ning kõigis teistes kuudes 30 päeva. "Meie süsteem pakub stabiilset kalendrit, mis on aastast aastasse täpselt ühesugune ning võimaldab planeerida kalendriaastat ratsionaalselt, koolivaheaegadest kuni riigipühadeni välja," märkis Henry.

Muuhulgas kaoks vajadus muretseda endale igal aastal uus seinakalender ning elu teeks mugavamaks ka teadmine, et tähtpäevad ja pühad on igal aastal samadel nädalapäevadel.

Hanke sõnul oleks sellest olulisem aga kalendrivahetusega kaasnev majanduslik kasu. "Meie kalender lihtsustaks erinevaid finantsarvutusi ning muudaks intressiarvutused õiglasemaks," selgitas Hanke.

Intressi arvutamisel arvestatakse päevade arvuga ning praeguses kalendris leidub palju anomaaliaid, mistõttu rakendatakse intresside arvestamise lihtsustamiseks väga erinevaid tavasid. Uues püsikalendris oleks igas kvartalis 91 päeva (kaks 30 päevaga kuud ja üks 31 päevaga kuu), mis kaotaks vajaduse arvestuslike päevade järele.

Hanke ja Henry on veendunud, et nende pakutud kalender on viimase saja aasta jooksul tehtud kümnetest konkureerivatest kalendrireformi ettepanekutest oluliselt parem. "Varasemad reformikatsed ei ole läbi läinud seetõttu, et kõik tõsiseltvõetavad ettepanekud sisaldasid nädala seitsmepäevase tsükli rikkumist, mis ei ole paljudele inimestele vastuvõetav, sest see on vastuolus piibliga, mille järgi on seitsmes päev hingamispäev. Meie kalendris on nädalas alati seitse päeva," selgitas Henry.

Ta rõhutas, et nende versioon on neli sajandit kehtinud Gregoriuse kalendrist mugavam, mõistlikum ja kergemini kasutatav. Paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteemi eesmärk oli viia selle ajani kehtinud Juliuse kalender suuremasse kooskõlla aastaaegade vahetumisega. Uue kalendri kasutusele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva, nii et 4. oktoobrile 1582 järgnes kohe 15. oktoober 1582.

Kohandamise vajadus tulenes sellest, et keskmine troopiline aasta, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese, kestab ligikaudu 365,2422 päeva. Kuna aastas ei ole täisarv päevi, on praktilise ja tõhusa kalendri loomine keeruline.

Probleemi lahendamiseks kaotasid Henry ja Hanke oma kalendrisüsteemist liigaastad, asendades need viie või kuue aasta tagant detsembri lõppu lisatava lisanädalaga. See sünkroniseerib kalendri aastaaegadega, mille vaheldumine tuleneb Maa ümber Päikese tiirlemisest.

Hanke ja Henry propageerivad lisaks kalendri muutmisele ka ajavööndite kaotamist ning universaalaja kasutuselevõtmist, mis sünkroniseeriks üleilmselt kuupäevad ja kellaajad, lihtsustades rahvusvahelist suhtlust ja maailmamajanduse toimimist.

• Tweet