2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Toiduhindu tõstavad spekulandid ja biokütused
07.10.2011 13:51

Toiduhindu tõstavad spekulandid ja biokütused

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: Bar-Yam et al

Globaalses toiduhindade järsus tõusus on süüdi toetused biokütuste tootmisele ning toiduainete hindadega spekuleerimine, näitas värske uuring.

 

Toiduhindade tõusule on pakutud ka mitmeid muid selgitusi, kuid värske matemaatilisi mudeleid ja statistilisi hinnanguid kasutanud analüüs ühildab selle teooria maailmaturgude käitumismustriga küllaltki täpselt.

New Englandi keeruliste süsteemide instituudi (NECSI) teoreetiku Yaneer Bar-Yami sõnul on avaldatud üle saja teadusartikli, mis peavad toiduainete kallinemise põhjusteks biokütuseid ja toiduhindadega spekuleerimist, kuid tema töörühm lähenes teemale kvantitatiivselt ning avastas kaks olulist tegurit. Nimelt põhjustavad spekulandid toiduainete hinnamulle ja nende lõhkemist ning biokütusena kasutatav etanool hoolitses samaaegselt taustal toimuva hinnatõusu eest.

Varem on sama seltskond uurinud maailmamajanduse muutuvat struktuuri ning hoiatavaid märke, mis võivad viidata turgude kokkukukkumisele.

Toiduainete hinnad on maailmas viimastel aastatel ülikiiresti tõusnud. Kui alates eelmise sajandi keskpaigast püsisid toiduainete hinnad suhteliselt stabiilsena, siis nüüd on muudatused hindades olnud suured ja kiired. Majandusteadlased on selle põhjustena nimetanud muuhulgas põuda, liha osatähtsuse kasvu toidulaual ning turgude ülitundlikkust nõudmise ja pakkumise suhtes.

Oluliseks põhjuseks on aga peetud ka biokütuse tootmist maisist. Vähem kui kümne aastaga on hakatud ligikaudu 15% maailma maisitoodangust toidu asemel kütuse tootmiseks kasutama.

Mõned majandusteadlased on hinnakasvu süüdlaseks pidanud ka toiduainete hindade tõusu ja langusega spekuleerimise suurenemist. Toiduainetega spekuleerimine ei ole uudne nähtus, kuid varem tegelesid sellega talupidajad ja toiduainetööstus ning sel tegevusel oli hindadele kokkuvõttes stabiliseeriv mõju.

1990ndatel aastatel muutis aga finantsettevõtete surve piirangute kaotamiseks toiduainetega spekuleerimise põhimõtteid ning selles võisid osalema hakata kõik soovijad. Toiduainetele hakkasid järsku panuseid tegema investeerimisettevõtted, muutes toiduhindadega mängimise investeerimispakettide osaks. Osade teadlaste arvates eraldas see toiduhinnad klassikalistest nõudmise ja pakkumise seaduspärasustest, muutes hindade käitumise ettearvamatuks.

Teine osa teadlasi ei olnud sellega aga nõus ning väitis, et matemaatilised märgid põhjus-tagajärg seostest olid ebapiisavad või puudusid. Samas on majanduses viimaste aastatega toimunud palju varem võimatuks peetud muutusi, mida ei osata veel praegugi selgitada. Selgus puudub ka spekulatiivsete turgude rolli osas.

Bar-Yami teadlasterühm kasutas olukorra kohta selguse saamiseks erinevaid matemaatilisi mudeleid, mis simuleerisid spekulantide ja toiduainete tootjate trende järgivat investeerimiskäitumist. Mudelite võtmeks oli hinnaspekulatsioonide ja turgudel valitsevate hetkehindade vaheline seotus.

Osa spekuleerimise põhjustatud hinnamullide osas kriitilisel seisukohal olevaid teadlasi väidab, et turgudel valitsevad hetkehinnad kujunevad reaalajas kauplemisel ja on spekulatiivsetest mõjudest puutumata. Bar-Yami teadlasterühma järelepärimised viljasalvedest ja USA põllumajandusministeeriumist näitasid, et tegelikult mõjutab hetkehindade kujunemist Chicago toormebörsi tulevikutehingute turg.

Teadlaste loodud mudeli kasutamine näitas, et selle abil saadud igakuine hinnamuutuste muster sarnaneb alates 2007. aastast reaalselt toimunud toiduainete hinnamuutustega.

Samas ei kopeerinud hinnaspekulatsioonid pikaajalist aastast aastasse toimuvat toiduainete hinnatõusu. Sarnasus tekkis alles siis, kui teadlased lisasid mudelisse maisi toidu asemel etanooliks kasutama hakkamise.

Nii spekuleerimise kui biokütuste lisamisel mudelisse oli tulemuseks rida tegelikult esinenud toiduainete hindadega ebaharilikult sarnaseid hindu. Mudeli abil saadud hinnamuutuste kõver sarnaneb suures osas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni toiduhinna indeksi käitumisega aastatel 2004-2011.

Kuigi mudelid kujutavad tegelikkust lihtsustatud kujul, selgitab antud analüüs toiduainete püsimatut hinnatõusu teistest väljapakutud selgitustest paremini.

Näiteks ei leidnud teadlasterühm statistilist seost 2008. aasta suure hinnatõusu ja Austraaliat tabanud põua vahel. Seost ei leitud ka peamiselt Hiina ja India põhjustatud kasvanud teraviljanõudlusega, sest need suutsid kasvanud nõudluse suures osas katta siseriikliku teraviljatootmise kasvu abil.

Statistiline analüüs ei seostanud toiduainete hindade käitumist kasvavate nafta- ja energiahindadega ning kinnitust ei leidnud ka teooria, et globaalne toiduaineteturg on lihtsalt muutunud nõudmise ja pakkumise tillukeste muutuste suhtes ülitundlikuks. Pigem võib järeldada, et nõudmise ja pakkumise seaduspärasused on lakanud ajutiselt töötamast: pakkumine kasvab, kuid hinnad ei lange ja nõudmine jääb rahuldamata.

Kuigi ka aeglane hinnatõus on probleem, tuntakse siiski rohkem muret kiirete lühiajaliste hinnatõusude pärast, mida esines viimase kümne aasta jooksul ainult pärast 2007. aastat, kui investorid hakkasid raha massiliselt kaupadesse ja toorainesse paigutama. See ajastus sobib ka Bar-Yami mudeliga, mis näitas, et liigne spekuleerimine muudab turu ebastabiilseks. Kinnisvara- ja aktsiaturgudelt toorainesse ümber paigutatud triljonid dollarid lihtsalt hävitasid toiduaineturul toiminud hinnamehhanismid.

 

Wikimedia Commons 29.12.2014 15:55

Kuidas tõlgendatakse vasturääkivaid uudiseid? (7)

Sotsioloogid uurivad Eesti venekeelse elanikkonna meediatarbimist pingelises poliitilises olukorras.

Kiusamisvaba Kool 09.12.2014 13:33

Kuidas luua kiusamisvaba kooli? (5)

Uuringu järgi kannatab Eestis koolivägivalla all peaaegu iga viies õpilane. Väärtuskasvatuse konverentsil küsitakse, kuidas luua kiusamisvaba kooli?

05.12.2014 17:30

Kuidas mets komide maailmapilti kujundas? (2)

Eestlased on vana metsarahvas, nagu seda on ka paljud teised soome-ugrilased, sealhulgas komid. Komidest ja nende pühast metsast kirjutab Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

13.11.2014 11:30

TÜ haridusteadlased loovad uudseid õppematerjale

Tartu ülikooli haridusteadlased soovitavad gümnasistidele äsja valminud uudseid õppematerjale.

31.10.2014 10:41

Mis ajab Hiina turistid Tallinna lennujaamas elevusse?

Hiinlasest keeleteadlane soovitab teha eesti keele “Võõrsõnade leksikonis” ligi sada täiendust ja parandust.

06.06.2014 15:27

Kus käivad Tallinna venelased? (5)

Nende peamine uudistekanal on Pervõi Baltiskii, nende eelistus europarlamenti oli Yana Toom. Kui Moskvas lööb kell uut aastat, lennutavad nemad Tallinna taevasse esimese suurema ilutulestiku, kuigi Eestis tiksub aeg veel vana aasta numbri sees.

22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel (8)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

15.04.2014 16:36

Lääne-Euroopa probleemid jõuavad Eestisse (4)

2032. aasta Eesti põlisasukad peavad oskama kohaneda Aafrika ja Aasia sisserändajatega.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

04.04.2014 15:46

Kas Eestis tiksub Putini miin? (4)

Eestis elavate eestlaste ja venelaste ootused demokraatiale on üsna erinevad.

04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

07.01.2014 17:12

Kui palju on inimesel sõpru?

Uued tutvused tõrjuvad vanu eemale.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

14.10.2013 14:51

Kas koopamaale tegid naised?

Koopajoonistuste vahel leiduvad käejäljed kuuluvad enamasti naistele.

19.09.2013 11:35

Kas rahanduskriis algab peast ? (5)

Finantsmulle tekitab inimeste soov teiste käitumist ette ennustada.

Wikimedia 08.12.2014 11:30

Eestlased soovivad naabriks eestlasi

Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

23.11.2014 17:47

Kolgas kuuleb kummalisi kummituslugusid (5)

Miks Kolga mõisa kolmanda korruse tuba läbi aegade lukus on hoitud ja miks peaksid mehed seal kandis punapäiste naistega ettevaatlikud olema?

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

29.09.2014 09:28

Propagandauurija kahtleb venekeelse kanali edus (1)

Tartu Ülikooli värske doktor ja propagandauurija ei usu, et Eesti oma vene kanal suudaks oma eesmärgi täita, ent ei soovita püssi ka põõsasse visata.

02.05.2014 12:47

Kui palju inimesi mahub maakerale? (4)

Millal jõuab kätte piir, mil maakera inimestele kitsaks jääb?

21.04.2014 13:25

Mis on Eesti rikkus viie rikkama riigi hulgas? (1)

Mitut kriisi näeme enne, kui suudame tegelikult uskuda Eesti majanduse edusse? Millest ei saa mööda vaadata tuleviku ettevõtete juhid? Kas Eesti jõuab aastaks 2032 Euroopa rikaste hulka ning millega? Mis on Eesti tõeline rikkus?

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (1)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

14.03.2014 11:15

Kas eestlus on elujõuline? (2)

Eestlaste kitsarinnalisus võib eesti keele hääbumist kiirendada.

03.02.2014 14:49

Keelepeks teeb koostööaltiks

Tagarääkimine hoiab isekaid inimesi vaos.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

18.10.2013 19:00

Harukordne leid: 556 aasta vanune raamatuleht

Vanim Eestist leitud raamatufragment pärineb aastast 1457.

19.09.2013 12:33

Indrek Tarandi fenomen annab Euroopas üksikkandidaatidele lootust

Neljandik kõigist häältest, valus ninanips valitsusparteidele.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus