12.05.2010 14:19
Kuidas taju meiega trikitab VIDEOD
Milliseid trikke
on võimalik teha tundes inimtaju täpsemaid toimemehhanisme?
Selle ala
meistrid, visuaalse taju uurimisega tegelevad teadlased jagasid isekeskis välja
nn taju-Oscarid.
Tänavune võitja,
Jaapani matemaatik Kokichi Sugihara astus lavale ja teatas, et on avastanud
supermagneti, mis tõmbab kuulikesi isegi ülesmäge, kirjutas Nature News.
Demonstratsioonivideol
on neli papist renni, mis viivad kõrgemale platvormile. Rennidesse lastud
pallid liiguvad ülesmäge, justkui gravitatsiooni eirates platvormile, mille
põhjas asub Sugihara väitel supermagnet.
Tegelikult pole
Kawasakis Meiji instituudis töötava Sugihara töös kasutatud mingit magnetit.
Selle töö eest võitis ta maailma parima optilise illusiooni auhinna.
Vaata videot!
Auhinnad andis
välja nägemistaju uurijate aastakongress USAs Floridas. Sugihara edu saladus peitub
selles, et õigete nurkade ja joonte kasutamise abiga suudab ta luua vaataja
ajus mulje, et rennid viivad ülesmäge, kuigi tegelikult viivad nad hoopis alla.
Kuid veelgi eripärasem on see, et illusioon toimib kolmemõõtmelises ruumis ja
reaalsete objektidega.
Sugihara sõnul
tuleb põhjust, miks tema illusioon nii hästi toimib, otsida meid ümbritsevast
maailmast, kus kõik on väga rangelt täisnurgaga mõõdetud. Tema sõnu ei suuda lasteaialapsed,
kelle taju pole täisnurkse maailma kogemused sedavõrd tugevalt kujundanud,
seda videot vaadates üldse aru saada, et midagi oleks valesti.
Trikk on loodud
arvutiprogrammi abil, mis oli mõeldud kahemõõtmeliste joonistuste ülekandmiseks
kolmemõõtmelisse ruumi. Igapäevaste ülesannetega sai programm hakkama, kuid
siis proovis Sugihara programmi Hollandi kunstniku M. C. Escheri tööde peal
ning tarkvara hakkas tõrkuma.
Lõpuks õnnestus
siiski programm ka nende joonistuste töötlemisel rakkesse panna ning tulemuseks
olidki objektid, millesarnast on võimalik näha tema võiduvideos.
Teine koht: kes leiab seletuse?
Teise koha pälvis Bart Anderson Austraaliast
Sydney ülikoolist. Ta pani mustale taustale ruudu, neli tumedat ringi ja neli valget täpikest.
Nende abil tekib meis pettekujutus, et
täpikeste vahel on samuti mingi kontuur, mis vahel justkui välja veniks.
Aju korrastab nähtut ning asendab tihti nähtamatud
piirjooned harjumuspärastest kujunditest pärinevatega.
Kuid siinkohal see seletus ei päde, sest ei
liikuvad ringid ega täpid ei jää hetkekski varju, seega ei peaks aju siin asendamisega
tegelema.
Anderson ise ütles, et selle illusiooni
seletamiseks ei ole võimalik kasutada ühtki seletust, mida näivate kontuuride
tekkimisega seotud illusioonide puhul tihti kasutatakse.
Selle illusiooni vaatamiseks kliki siia.
Kolmas koht: sinusoidid
Kolmanda koha pälvinud Tšehhi Hradec Králové
ülikooli teadlane Jan Kremláčeki siinusgraafikud ja täpikesed suudavad meeli
petta lausa kuuel erineval moel.
Selle vaatamiseks kliki siia ning loe
juhendeid, milliseid klahve vajutada.
„Illusioonid,
lisaks sellele, et nad on lihtsalt lahedad, osundavad meie visuaalses
süsteemis
esinevatele vigadele, mis omakorda annab aimu sellest, kuidas need
protsessid
funktsioneerivad siis, kui kõik toimib korrapäraselt,“ ütles samuti finaali
jõudnud nägemistaju uurija Peter Tse Dartmouthi kolledžist.
Tse enda töö
demonstreerib, kuidas tähelepanu suunamine mõjutab oluliselt meie taju. Ta
kasutas kaht triibulist lippu, mis on ristatud.
Kui koondada
tähelepanu umbes minutiks värviliste lippude keskel olevale punktile ning
seejärel vaadata kõrval olevaid tühju ristkülikuid, siis sõltuvalt sellest, kas
koondada tähelepanu lapikule ristkülikule või püstisele muutub ka silme ette tekkiv kujutis. See viitab, et tähelepanu suunates on võimalik oma visuaalseid
aistinguid kontrollida.
Pildi vaatamiseks kliki artiklis ülal olevale pildile.
Tuntud
gorillavideo autor Daniel Simons jõudis sedapuhku finaali sama video
uusversiooniga. Ülesandeks on vaadata, mitu korda viskavad palli valgetes
särkides mängijad. Kas te suudate märgata gorillat? Aga seda, et üks mängija
lahkub ja taustkardina värv muutub?