Rasestumisvastase Coca-Cola eest auhinnaks pila-Nobel

Igal aastal annab ajakiri Annals of Improbable Research tõeliste Nobeli preemiate jagamisele eelneval nädalal välja pila-Nobelid – Ig Nobeli auhinnad kõige veidramatele ja naljakamatele teadustöödele, mis on ilmunud maailma mainekates teadusajakirjades.

Auhinnatute hulka jõudmiseks peaks teadustöö žürii hinnangul ajama inimesi esmalt naerma, ent panema seejärel ka mõtlema.

Eilsel tseremoonial Harvardi ülikoolis pälvis keemiaauhinna Deborah Anderson Harvard ülikooli arstiteaduskonnast, kelle auhinnani viinud töö algidee on pärit juba 1980ndatest aastatest. Toona küsis ta ühelt Puerto-Ricos katoliiklikus tütarlaste internaatkoolis õppinud naistudengilt, millised rasestumisvastased vahendid olid tema kodumaal kasutusel.

„Loputus Coca-Colaga,“ vastas tudeng. "1950ndatel ja 60ndatel liikus suust-suhu jutt Coca-Colaga tehtavatest tupeloputustest, mis toimivad rasestumise vastu, muid vahendeid polnud lihtsalt saada,“ ütles Anderson ajakirjale New Scientist. „Usuti et joogis leiduv süsihape tapab spermatosoidid, lisaks piisas pudeli raputamisest, et jook jõuliselt purskama panna.“

Kontrollimaks, kas meetod tõesti toimib, võttis Andersoni juhitud töörühm ette neli erinevat tüüpi kolajooki ja segas neid katseklaasides spermaga. Dieet Coke’i sisaldanud katseklaasis oli minutiga kõik spermarakud surnud, kuid äsja turule tulnud uudistootes New Coke ujus veel 41 protsenti rakkudest elusana ringi. Uuringu tulemused avaldas ajakiri The New England Journal of Medicine.

Kuid Anderson hoiatab, et sperma võib jõuda emakakanalisse sekundite jooksul ja sel juhul ei ole kokaga loputamisest enam mingit tolku.

Keemiaauhind läks jagamisele, selle sai lisaks Andersonile veel ka Taiwani Taipei ülikooli teadlase Chuang-Ye Hongi juhitud töörühm, mis leidis, et ei Coca-Colast ega Pepsist pole spermatosoidide hävitamisel mingit kasu. See töö ilmus ajakirjas Human Toxicology.

Meditsiinipreemia pälvis Duke’i ülikooli teadlane Dan Ariely. Massachusettsi tehnoloogiainstituudis töötamise ajal andis ta kahele katserühmale platseebotablette, öeldes, et tegu on valuvaigistiga. Üks rühm teadis, et tablett maksab 2,5 dollarit, teise rühma liikmetele öeldi tableti hinnaks vaid 10 senti.

Kuigi katsealustel ei tulnud tablettide eest maksta, tundsid kallimaid tablette pruukinud katsealused elektrišokke saades vähem valu kui odavamaid valuvaigisteid manustanud. Seega mõjutab hind ootusi ravimile ning kallimatelt ravimitelt oodatakse ka suuremat mõju. Tulemused avaldas ajakiri Journal of the American Medical Association.

Majanduspreemia tõi eksperiment, mis püüdis välja selgitada, kas naised annavad mingeid signaale selle kohta, kui neil on käes kõige viljakamad päevad? Paljude imetajate puhul on selline käitumine laialt levinud, kuid mehed millegipärast ei oska naiste signaale ära tunda.

Eksperimendis saatsid New Mexico ülikooli psühholoogid Geoffrey Miller, Joshua Tybur ja Brent Jordan naised tööle erootiliste tantsijatena. Naised pidid raporteerima igaõhtustest jootrahadest ning sellest, kas nende menstruaaltsükkel oli normaalne või kasutasid nad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Jootrahade saamises polnud mingit erinevust, kui käsil olid tsükli mitteviljakad päevad, kuid viljakatel päevadel said normaalse menstruatsioonitsükliga naised oluliselt suuremaid jootrahasid. Artikkel selle uuringu kohta ilmus ajakirjas Evolution and Human Behavior.

Arheoloogiapreemia pälvisid kaks Brasiilia teadlast, kes uurisid vööloomade käitumist väljakaevamiste piirkonnas. Kui arheoloogid püüavad kõikide leidude asukohti täpselt jäädvustada ning olla võimalikult hoolikad, siis kuidas mõjutavad olukorda ja seega ka meie arusaama ajaloost kohalikud metsloomad?

São Paulo ülikooli teadlased Astolfo Araújo ja José Marcelino valmistasid ette neli erinevat peidupaika, kuhu olid peidetud värvilised potikillud. Seejärel päästeti alale lahti vööloomad ning lasti neil seal mõned kuud tuhnida. Loomulikult suutsid loomad potikillud välja nuuskida. Töö avaldas ajakiri Geoarcheology.

Bioloogiapreemia said Prantsusmaa teadlased Marie-Christine Cadiergues, Christel Joubert ja Michel Franc avastuse eest, et koera seljas elavad kirbud suudavad hüpata kõrgemale kui kassikirbud.

Rahupreemia läks Šveitsi föderaalsele eetikakomiteele, kes on heaks kiitnud põhimõtte, et ka taimedel on väärikus ning taimedele kahju tekitamine on moraalselt lubamatu. Seisukohale saavad tugineda kõik majaomanikud, kes ei viitsi oma aias muru niita või lillepeenardest umbrohtu kitkuda.