Tänavu sattus pilanobelistide hulka ka Vilniuse linnapea

Mida teha, kui luksusautod pidevalt valesti otse jalgrattateele pargivad?

Vilniuse linnapea Arturas Zuokas kasutas selle aasta augustis probleemile tähelepanu juhtimiseks soomustransportööri BTR-60, lömastades selle abil valesti parkinud Mercedese.

Täna öösel toimunud Ig Nobelite tseremoonial pärjati leedulane selle teo eest Ig Nobeli rahupreemiaga.

Igal aastal Nobeli preemiate väljakuulutamise eel annavad humoorikate teadustööde tutvustamisele pühendunud ajakiri Annals of Impropable Research koostöös Harvardi ülikooliga välja Nobeli preemiate analoogina väljamõeldud pilapreemiaid teadustööde eest, mis esmalt panevad muigama ja siis mõtlema.

Nii on varasemate aastate laureaatide tööd uurinud, kui edukas rasestumisvastane vahend on Coca-Cola. Kas ohtlikum on löök pähe täis või tühja õllepudeliga? Kuidas mõjub mõõganeelaja töö tervisele? Mullu  oli võitjate seas töö, mis näitas, et vandumine suudab tõhusalt valu vaigistada.

Tänavu oli lisaks Vilniuse linnapeale auhinnavõitjate seas veel kaks teadlast, kes said bioloogiapreemia avastuse eest, et Austraalias elavad isased mardikad (Julodimorpha bakervelli) üritusid paarituda õllepudelitega, olles aetud segadusse pudeli sildi särast ja pudelipõhjas olevatest kühmukestest.

“Me oleme 23 aastat oodanud telefonikõnet, et see töö saab auhinna, nüüd see tuli,” ütlesid selle preemia võitjad. Päris Nobeli preemia laureaatide käest auhindu vastu võtma olid tulnud enamik tänavusi pilapreemia laureaate.

Kirjanduspreemia sai John Perry struktureeritud prokrastinatsiooniteooria eest, mis väidab, et olemaks edukas prokrastinatsioonis, ehk asjade edasilükkamises, tuleb alati tegeleda millegi tähtsaga, mis võimaldab vältida tegelemist millegi veel tähtsamaga.

Füüsikapreemia võitnud töö oli Prantsusmaalt. Teadlased püüdsid leida seletust, miks kettaheitjatel hakkab pea ringi käima, samas kui vasaraheitjatel seda muret pole.

Matemaatikapreemia läks suurele ennustajate seltskonnale, kes on väsimatult väitnud, millal saabub maailmalõpp. Auhinnasaajate seas on Dorothy Martin, kes ennustas maailmalõppu 1954. aastal. Pat Robertsoni ennustuse kohaselt pidi maailm lõpu leidma 1982. aastal. Prohvet Elizabeth Care kuulutas lõppu 1990. aastal. Korealase Lee Jang Rimi järgi pidi maailm lõppema 1992. aastal, viis aastat hilisemaks pani selle tähtaja Jaapani ennustaja Shoko Asahara. Ugandast pärit Credonia Mwerinde ütles, et kõik saab läbi 1999. aastal. Ameeriklane Harold Camping nimetas maailmalõpupäevaks 6. septembrit 1994 ja kui midagi ei juhtunud, siis parandas, et õige päev on siiski 21. oktoober 2011.

Preemia omistati neile selle eest, et nad õpetasid maailmale, kuidas matemaatiliste oletuste ja arvutustega tuleb olla väga ettevaatlik.

Avaliku ohutuse töö eest sai preemia Toronto ülikooli teadlane John Senders 1967. aastast pärit liiklusohutusalase uuringu eest, mille käigus kiirteel roolis olevat juhti segas pidevalt kõrvalistuja, kattes tal käega silmad. 

Viinis kilpkonni uuriva labori teadlased on leidnud, et kuigi kilpkonnad on täiesti seltskondlikud olendid, pole nende puhul täheldatav, et haigutamine oleks nakkav, nagu see on tihtipeale inimestel. Tänavune füsioloogia pilanobel kuulub neile.

Keemiapreemia pälvisid Jaapani teadlased ohusignaali leiutamise eest, mis pihustab inimeste äratamiseks pulbrit, mis on valmistatud kõigile sushisõpradele tuntud jaapani wasabist. Preemia tõi uuring, mis käsitles seda, kui palju wasabit tuleb õhku pritsida, et inimene ärkaks.

Meditsiinipreemia said majandusteadlased, kes uurisid, miks inimesed teevad teatud otsuseid paremini ja teisi jälle kehvemini, kui neil tuleb kannatada vastupandamatut soovi urineerida.

Oslo ülikooli teadlane Karl Halvor Teigen võitis psühholoogiapreemia uuringu eest, miks inimesed ohkavad. Uuringus lasti inimestel lahendada lahendamatuid ülesandeid ja jälgiti, mille peale nad ohkavad.

Vaata videot teost, mille eest Vilniuse linnapea sai preemia.

• Tweet