Töö mõõganeelajate elust pälvis pila-Nobeli

Millised on mõõganeelaja elukutsega kaasnevad peamised ohud? Selgub, et kõige levinum töövigastus on kerge kurguvalu. Kuigi karta oleks võinud palju hullemat.

Mõõganeelajate elukutsega kaasnevaid ohte käsitlev uuring tõi Suurbritannia Gloucestershire’i haigla radioloogile Brian Witcombe’ile tänavuse Ig Nobeli meditsiinipreemia, kirjutas The Guardian.

Ig Nobelid on paroodia päris Nobelitele, mis antakse veidrate ja naljakate teadustööde eest. Näiteks on eelmistel aastatel auhinna toonud tsentrifugaaljõuga töötav sünnitusmasin, mis keerutab sünnitavat naist suurel kiirusel. Auhinna vääriliseks tunnistati ka Suurbritannias valminud ametlik kuueleheküljeline õpetus, kuidas valmistada teed.

Teadusajakirjas British Medical Journal ilmunud artiklis kirjutas Witcombe, et mõõganeelajad olid teadlikud oma elukutsega kaasnevatest ohtudest. Teaduskirjandusest õnnestus tal leida vaid kaks teadet selle tööga kaasnenud vigastustest, seega otsis radioloog üles ligi poolsada mõõganeelajat, et uurida nende töövõtteid ning ohte.

Kurguvalu on kõige sagedasem siis, kui mõõganeelajad alles õpivad oma kunsti või kui nad kasutavad veidra kujuga mõõku või neelavad mitut mõõka korraga.

Samuti selgus, et üks neelaja oli kõvera saabli neelamise ajal rebestanud neelu, teisel tekkis mõõgavigastuse tagajärjel söögitoru põletik, mis kandus üle ka kopsukelmele. Vigastuse põhjustajaks oli hoopis aara, kes mõõganeelaja õlal end valitseda ei suutnud.

Eile Harvardi ülikoolis said kümme võitjat oma preemia kätte, auhindu andsid üle ehtsad nobelistid.

Rahupreemia pälvisid USAs Daytonis asuvate USA õhujõudude labori teadlased, kes pakkusid välja kolmeleheküljelise ettepaneku keemiarelvast, mis tekitaks vastaspoole sõduritel omavahelist seksuaalset iha.

Ettepaneku tõi päevavalgele bioloogiliste relvade vastu võitleva rühmituse Sunshine Project teabenõue.

Ig Nobelite taga seisev Marc Abramhs, kes toimetab ebatavalisi teadustöid koondavat ajakirja Annals of Improbable Research ütles, et pole teada, kas keemiarelva kohta saadud dokument oli töö algus või lõpp ning võimalik, et töö sellise relva kallal käib tänaseni.

Kirjanduspreemia sai Glenda Browne Austraaliast sõna “the” kohta ning probleemidest, mis selle sõna kasutamisel tekivad.

Keeleteaduse preemia läks Barcelona ülikooli teadlastele Juan Manuel Toro, Josep Trobalon and Núria Sebastián-Gallésele, kes tegid rottide peal kindlaks, et loomad ei tee vahet, kas tagurpidi räägitakse jaapani või hollandi keelt.

Füüsikapreemia said L Mahadevan Harvardist ja Enrique Cerda Villablanca Santiago ülikoolist. Nad uurisid, kuidas linad kortsu lähevad.

Bioloogiapreemia viis koju Hollandisse Eindhoveni tehnikaülikooli teadlane Johanna van Bronswijk. Tema tööks oli inimestega voodit jagavate satikate, lestade, ämblike, bakterite, vetikate ja seente loendus.

Keemiapreemia pälvis jaapanlane Mayu Yamamoto töö eest, mis uuris võimalusi eraldada lehmasõnnikust vaniljeekstrakti.

Toidualase preemia võitis Brian Wansink Cornelli ülikoolist, kes uuris inimese täitmatut isu põhjatu isetäituva supipoti abil.

Majanduspreemia laureaadiks sai Taiwani teadlane Kuo Cheng Hsieh, kes leiutas seadme, mis aitab pangaröövleid võrgu abil kinni püüda.

Lennundusalastest töödest märgiti ära Argentiina teadlaste töö, mis tõestas, et Viagra aitab hamstritel paremini ajavahega kohaneda.

• Tweet